Mai lõpu forellipoiss

Käisin eelmisel reedel taas kalal...

Tegelt kui täpsem olla, siis käin pidevalt kalal. Umbes paar korda nädalas pean ikka jõe äärde saama, et mõistus korras püsiks. Olen viimase kuu jooksul püüdnud uute kohtade avastamisele natuke rõhku panna. Tavaliselt tähendab see seda, et eriti kala ei saa. Pean tunnistama, et mingeid eriti vägevaid kohti ma just avastanud ei ole ... enamus kohad kus olen käinud on suhteliselt vähese veega. Üks Tallinna lähedal olev oja oli küll päris vägeva olemusega aga sellel korral juhtus selline jama, et olin sääsetõrje vahendi koju unustanud ja mind pisteti elusast peast nahka. See aasta on tõesti sääskedega hullusti. Neid on nii palju et nad lausa tõuklevad ümber pea kui korra tuulevaikuses seisma jääd. Neid on nii palju, et tagumised sääsed lükkavad lähemalolevad tegelased lausa jõuga läbi sääsetõrje mõjuvälja :)

Nüüd siis Eelmise reede juurde. Läksin vanasse tuttavasse kohta kalale, kuna olin uute kohtade avastamisest korra tüdinenud ja forell isu oli juba suur. Pole ammu midagi koju toonud...

Ma arvan, et püüdsin kokku umbes 2 tundi. Kohe püügi alguses näitas selline 45cm isend aktiivset huvi minu landi vastu aga ära ei võtnud. Peale seda oli pikk vaikus kuni lõpuks haaras täiest uuest kohast ilus kala lanti. Tegu ol iväga tugeva kalaga ja sain kohe aru, et suurust tal umbes pool meetrit. Nii oligi. Peale mõningast väsitamist rahunes ta maha ja tõstsin kala kaldale. Asetasin ta maha (viga) ja haarasin juba "tööriista" järele kuid siis hakkasin kala hoolega silmitsema ja sündis otsus, et see kala peab edasi elama. Tegu oli väga võimsa isase kalaga. Tema pea oli minumeelest erakordselt suur ja tal oli ilus konksuga lõug. Arvan, et tegu on tugeva sugukalaga ja kui keegi teda arutult välja ei püüa siis suudab ta veel palju järglasi toota. Tegin kiired pildid ja vabastasin kala.

Kuna ma alguses korra meeltesegaduses olin, siis läks mul natuke liiga palju aega, ennem kui kala vette sai. Toibumine võttis tükk aega ...

Kokkuvõttes pean tunnistama, et ma ei ole endaga vabastamise osas rahul. Otsus oleks pidanud sündima kiiremini! Kala ei oleks tohtinud mingil hetkel maad puudutada ja pildistamise oleks pidanud hoopistükkis vahele jätma.

Siinkohal on oluline märkida, et hea oleks alati sõbraga kalal käia. Siis saab teine inimene pildistada ja kalad saavad kiiremini oma loomulikku keskkonda.

Üldiselt olen tolle päevaga rahul. Püügi elamus oli vinge. Vabastamise elamus oli kah vinge nagu tavaliselt ja seda vabastamise videot naudin ma veel pikalt.

Forelli maitset jällegi suhu ei saanud aga sellest pole hullu kuna maitse elamus oleks järgmise einega juba ununenud - vabastamise emotsioonid säilivad aga pikalt. :)

Video vabastamisest: http://youtu.be/o8v_UPotubQ

53cm ja 1,6kg

Reedel, 29 Aprillil sain lõpuks üle pika aja kalale minna. Vahepeal pole rohkem kui nädal vee äärde saanud.

Jõe äärde jõudsin suhteliselt hilja kuna linnast välja saamisega oli tükk tegemist. Ega ma eriti ei kiirustanud kah, kuna tahtsin just loojangu ajaks kohale jõuda. Riietusin rahulikult ning keskendusin ühe silmaga juba jõele. Vee tase oli endiselt sama kõrge nagu viimati. Kuuldavasti oli vahepeal veel kõrgem olnud aga seda hetke mina ei näinud. Kõik paistis rahulik ja ühtegi visuaalset märki kalade aktiivsusest ei näinud. Olen siin viimasel ajal mõtelnud, et peaks kah huvi pärast seda kuu seisu vaatama hakkama. Äkki tõesti on asjal mingi mõju kalade aktiivsusele. Etteruttavalt tahan ära mainida, et kala väga aktiivne ei olnud. Õigupoolest sain kaldale ainult kaks kala ja nägin veel paari pisikest ujumas. Tavaliselt näeb ikka rohkem kalu. Riietumise juures juhtus veel ka üks positiivne seik. Nimelt ma leidsin üles oma kadunud kinda. See oli talvel ilmselt lume sisse jäänud ja nüüd välja sulanud. Üks sõrm oli puruks näritud .. ilmselt oli kala lõhn juures :)

Hakkasin siis rahulikult püüdma. Algatuseks töötasin läbi kohe esimese kalakoha kus tihti ilusaid forelle näinud ning saanud olen. Sealt edasi tuleb tükk tühja maad (u. 200m) kus tavaliselt eriti kala ei saa. Liikumas olen küll näinud aga kätte pole saanud. Tegu on lihtsalt väga lageda lõiguga. Eelmisel aastal nägin öösel sellel lõigul kuidas 40cm kala meetri kõrgusele välja hüppas aga võttusid pole eriti tõesti olnud. Seda korda sain umbes 50m püüda, kui käis järjest paar tonksu ridvast läbi. Haakisin ja oligi kala taga. Sain kohe aru, et tegu on üle kilo kalaga. Ta oli tugev ja võitles visalt. Õigupoolest pole ammu nii vägevat võitlust olnud. Kihutas ikka tõsiselt edasi tagasi ennem kui piisavalt ära väsis. Kui ta lõpuks alla vandus siis tõstsin ta ettevaatlikult kaldale. Tegin kiire otsuse, et selle kala võiks koju võtta ja et rohkem sellel nädalavahel kalu kaasa ei võta. Palusin looduselt ning jõeiluduselt andestust ja ...
Kuna minu jaoks on ülioluline üks hea pilt kalaga siis võtsin asja rahulikult ja tegin korraliku 20min fotosessiooni, et ikka see eriti hea kaader kätte saada. Eks lugejad võivad ise otsustada kuidas see mul õnnestus. Kala värvus oli imeline. Tavaliselt on selles jões kala natuke hallikama tooniga ja kollane värv ei ole ergas. Seekord oli kala ilus erkkollane ja ilusate punaste täppidega. Eks õhtupäike andis pildile kuldset tooni juurde kah.
Oma täielikuks puttumuseks avastasin hiljem, et olin kaamera kvaliteediseaded mingil põhjusel maha keeranud ja RAW faili sellest sessioonist ei saanudki. Kohutav kohutav pettumus. Veebi jaoks on õnneks pildid piisavad.

Starteegilised andmed:
Püügi aeg: 29.04.2011 kell 19:10 (loojumiseni 2h)
Ilmaolud: väga nõrk tuul, selge taevas ja õhtupäike
Lant: Rapala Countdown 5cm, jõeforelli värvides
Veeolud: kõrge veetase ja kristallselge vesi

Edasi oli kõik suhteliselt rahulik. Tund aega hiljem tuli ühest heast kalakohast jälle võtt. Sellest kohast olen ma võrdlemisi tihti kala saanud. Suvel on selal tihti terve kari pisikesi kalu kah aga nüüd oli ainult see üks suur. Kiire möll ja kala oligi kaldal. Iseenesest ilus mõõdukala aga rohkem kala mul kindlasti tükiks ajaks tarvis pole. Ahneks ei tohi minna!
Kiired pildid ning kala läks ujuma tagasi.
Jäin veel ööpüüki kah tegema aga ühtegi kontakti kalaga ei olnud. Täielik vaikus.
Tore on see, et sääski pole. Eelmine nädalavahetus selgus, et Saaremaal on sääski juba kuhjaga ja nad on näljased...

Laupäeval, 30 Aprillil juhtus nii, et abikaasa kell helises juhuse tahtel 6:00. Vaatasin ühe silmaga haknast välja ja selgus, et ilm on ilus. Otsustasin kalale minna, olgugi, et õhtul fileerimisega päris pikale läks.

Läksin ühe sellise jõelõigu peale, kus polnud see aasta veel käinud. Vesi oli väga kõrge ja kaladele polnud varjendid veel tekkinud (seal on varjendid tavaliselt ainult taimedest). Otsustasin lendõngepüüki harjutada. Maadlesin lennukaga kuskil 30min ja siis andsin alla. Sain enam vähem süsteemi selgeks aga kuna jõgi oli vasakut kätt (õng paremas), siis keerasin mitu korda korraliku sasi kokku ja loobusin. Hakkasin spinnaga püüdma ja siis märkasin 500m kaugusel üle lagendiku kedagi jõe poole jooksmas. Kaugelt paistis, et sporditress on seljas. Kuna seal läheb üks purre üle jõe, siis arvasin, et entusiastlik tervisesportlane teeb krossijooksu:) Kuna ta aga teisel pool metsatukka kuskilt välja ei ilmunud, siis oli asi kahtlane... Kiirendasin sammu, et oma kahtluses kindlust saada. Jõudsin lähemale ja nägingi, et tüüp askeldab midagi jõe ääres. Selge pilt ... õnged sees. Panin sammu juurde, et mees kätte saada. Ta hakkas üle lageda rahulikult eemale kõndima ja ma läksin otse tema poole ning viipasin käega. Ta jäi seisma ja selgus, et tegu on umbes 15a nolgiga. Tegin talle verbaalselt kõvasti säru ja selgitasin seadusi. Vandus, et esimest korda proovis aga oli üsna selge, et tegu on vana kalaga. Sain teada kus ta elas ja ütlesin, et kui kunagi veel teda jõe ääres näen või mõne põhjaõnge leian siis läheb kõne otse 1313 numbrile.
Hetkeks oli püük ning tuju rikutud ja otsustasin lahkuda. Läksin teise jõe äärde ja alustasin uuesti. Kala mingit aktiivsust ei näidanud. Nägin paari pisemat tegelast ja ühte umbes täpseöt mõõdukala. See tuli mu landile miski 5 korda järele aga ükski kord ei haaranud. Juu siis uudishimu oli suur aga nälga polnud.
Järgmiseks seikluseks oli selline asi, et lant jäi lootusetult puu otsa kinni. Nägin, et kui jõhvi katki tõmban siis lant on täpselt sellises asendis, et pääseb valla ja kukub vette. Otsustasin selle lahenduse kasuks kuna tegu oli ujuva landiga. Lasin siis landil vette kukkuda ja hakkasin teda alla voolu jälitama. 50m allavoolu tuli kopratamm mille olid koprad just hiljuti terveks teinud. Varem said sealt servast kalad ilusti läbi aga nüüd oli täiesti kinni. Kargasin koperdases tammile ja läksin jõe keskele, et lant kätte saada. Kui lant käes oli, siis otsustasin, et teen kobrastele elu raskemaks ja kaladele elu lihtsamalks. Viskasin koti seljast ning hakkasin tööle. 30min hiljem oli kaladele läbipääs taastatud. Vaatame kui kiiresti koprad olukorra taastavad :)
Liiga ei tahaks ju kellegile teha aga süda valutas korraga nii kobraste kui kalade pärast. Eks nad mõlemd ole võrdsed loomad siin päikese all. Otsutasin seekord kalasid aidata...

Viimane nädalavahetuse sündmus oli see, et saabus äkiline 10min vihmahoog. Maagiline vihm toimib selle jõe peal alati. Täiesti lagedalt lõigult haaras kohe lanti ilus 47cm kala. Kiired fotod ja kala läks tagasi vette.

Täna käisin Eestit avastamas

Üks toredamaid vaatamisväärsusi oli minu jaoks Loobu jõe alguspunkt ja ülemjooks. Suve poole lähen sinna kalale. Mõned pildid tegin kah.

Kevad: elu ärkab!

Käisin eile õhtul kalal. Juhtus nii, et jõudsin jõe äärde alles 19:30 paiku, seega oli mul päikese loojumiseni umbes tund aega. Sellest polnud hullu kuna tahtsin nii ehk naa ööpüüki teha.

Ega esimese tunni ajaga midagi põnevat ei juhtunudki. Kui päike loojus siis alles hakkas elu käima. Avastasin, et nahkhiired on talveunest ärganud. Kihutasid aktiivselt ringi ja takerdusid tamiili. Lisaks olid konnad lagedale põllule roninud ja hüppasid mööda lumelappe. Vahva värk.

Vesi sulises igal pool ja vee tase oli kõrgem kui kunagi varem. Ainus asi, mida polnud oli forell. Ei tea kas kuu seis või mis aga nagu kaevu oleks loopinud. Samas on kogu see varakevad selline olnud, et kala eriti näha ei ole ja need mõned kes võtavad, need jäävad ka otsa.

Ülesvoolu püüdes ei olnud ühtegi kontakti. Kui päike loojus siis pöörasin ringi ja hakkasin allavoolu tulema. Kuna vool oli tugev siis hoidsin lanti kohati lausa paigal ja lasin tal ise mängida. Kerisin väga aeglaselt. Ühe varjendi eest lõpuks võtt toimusgi. Tegin kiire mõõtmise ja vabastasin kala. Kuna väljas oli pime, siis pilt tuli väga kole ja seda ma siia üles ei riputa. Kalal oli pikkust 42cm ja ta oli väga kõhna.

Kuu oli täis ja õues oli valge. Kui koju hakkasin sõitma, siis juhtus midagi sellist, mida küll poleks osanud oodata. Nimelt ühes teekäänus ületasid minu nina all teed kaks pirakat kobrast. Nad olid tõesti suured ja sõna otseses mõttes jalutasid üle tee. Jätsin auto seisma ja jälgisin siis neid tuledevalgel. Teise kopra sain kuidagi uduselt pildile kah. Esimene jõudis juba põõsastesse ronida.

Ja päeva punktiks avastasin , et esimesed konnad on kah juba asfaldile soojenema roninud ja öösel peab ettevaatlikumalt sõitma hakkama.

Kõrgveega kalal

Polnud plaanis kõrge veega kalale minna aga Ando tegi ahvatleva ettepaneku millest ma loobuda ei suutnud.

Üldiselt kala väga aktiivne ei olnud. Ainuke kala mida nägin, selle sain ka kätte.

Ilm oli ilus (inimese jaoks). Päike paistis ja tuult oli vääga vähe. Temperatuur oli 7C kandis.

Kala tuli ikka vana klassikaga: Rapala Countdown. Püüdsin vist kokku 3 erineva landi andes kõigile võrdselt püügiaega.

Kala oli üsna tumeda olemisega ja hiljem tuvastasin, et oli ka ilusti ära kudenud. Tegu siis isase kalaga kellel ilus konkslõug kah toredasti arenenud.

Võtsin selle kala seekord koju. Polnud ammu kala söönud ja tegu oli toreda ning piisavalt priske isendiga. Liha oli kah ilus ja tundub, et sellest tuleb hea soolakala.

Toitumise osas oli see kala juba väga aktiivne. Kõhus oli väike konn, kaks kalamaimu ning hulgaliselt sellist putukaid nagu selgsõudur (pole selles nimes väga kindel).

Kala strateegilised mõõdud 43cm ja 820g.

Ära tasub märkida, et tegu oli väga tugeva võitlejaga. Olin juba ära harjunud, et varakevadised kalad eriti vastupanu ei osuta aga see poiss oli tugev. Sööstis nii kõvasti, et tõmbas napilt isegi mitu korda siduri käima. Sidur on mul teadupärast üsna kõvaks keeratud ja annab järgi rohkem varustuse päästmiseks kui kala väsitamiseks. Seda ka üsna hea põhjusega - kui see konkreetne kala oleks minna saanud siis oleks kohe roigaste vahel olnud ...

SA Eesti Forell ja Forellisõprade MTÜ koosolek ning hommikune kontrollpüük

Veits aega tagasi võtsin ühendust SA Eesti Forell inimestega, et uurida kas on võimalust ka ise kuidagi Eesti forellijõgede taastamistöödel kätt külge panna. Kuuldavasti tehti kiire taustauuring ja mind tervitati vastavas listis kus päevakajalistel teemadel tuliselt vaieldakse. Minu liitumine kulmineerus sellel pühapäeval, kui sain osa võtta hooaja esimesest koosolekust ning lõpuks ka tegijaid näost näkku näha. Kogu värk jättis mulle positiivse mulje ja paistab, et käesoleval hooajal saab hea õnne korral juba paaris projektis käe külge panna. Täpsem info SA Eesti Forell tegemiste kohta leidub aadressil www.eestiforell.eu. See lehekülg võiks olla kohustuslik lugemisvara igale loodusest hoolivale harrastuskalastajale.

Nagu pealkirjas mainitud, siis teostati ühel varem taastatud jõel ka proovipüük. Jõgi oli jaotatud lõikudest ja vabatahtlikud asusid varavalges piitsutama. Proovipüügist tehakse kokkuvõte kus märgitakse ära nähtud kalade suurused ning kogus. Lisaks sellele ka muud tähelepanekud: kobraste tegevus, minkide tegevus, saarmaste tegevus, koelmute arva ja suurus, jäljed röövpüüdjatest jne. Kuna ma antud jõel varem polnud käinud, siis mul eriti midagi valida polnud ja võtsin esimese lõigu. Hiljem selgus, et väikese arusaamatuse tõttu oli minu ees samal hommikul üks teine poiss selle lõigu juba läbi käinud. No pole hullu, ta oli piisavalt ettevaatlik olnud ja kala oli endiselt liikvel.

Tegu on väga madala ja kiirevoolulise jõega mis on ennekõie siiski noorjärgu kasvulava. Seega suurt kala eriti loota polnud mõtet. Minu esimene "saak" sellest jõest oli üks vana tonkarakendus. Nimelt jäi mul lant põhja kinni ja kui läksin seda ära tooma siis leidsin kõrvalt ka jämeda tamiilijupi nagu pildilt näha.

Ronisin siis veest välja ja otsustasin samasse basseini paar kontrollviset teha. Neljanda või viienda viskega oli väike isane mõõdukala otsas. Suu oli poisil paksult marja täis (see on juba teine isane kala sellel kevadel keda ma marjaõgimiselt taban). Kiired pildid ja poiss vette tagasi.

Liikusin siis kärmelt edasi ja jätkasin püüki. Natuke maad hiljem oligi järgmine võtt. Kala tuli lausa õpikunäitelisest kohats. Kiire kärestikuline vool läks üle natuke sügavamaks rahulikuks basseiniks ja seal ta passisgi. Kuna ma prille ei kandnud siis ma kahjuks ei näinud kas ta passis keskel või tuli serva alt. Igal juhul kalal oli pikkust mehiselt. Mõõtmise tulemus näitas L=50cm ja kaal 1kg. Jube kõhna kala küll aga ega ma see aasta prisket kala näinud polegi. Kala juures torkas silma see, et tal polnud ühtegi punast täppi ja et külg ei olnud mitte kollakas vaid lihtsalt pruun. Kuna eksisteerib teoreetiline võimalus, et meriforell on selles jões nii kõrgele jõudnud siis oli natuke kahevahel. Kokku oli lepitud, et koosolekuruumide tasuks tuleb üks kala viia ja seega ma selle kala ka kaasa võtsin.

Hiljem arutlesime teiste meestega pikalt, et kas tegu saab olla merikaga või on lihtsalt teistmoodi jõekas. Kuna minul on teadmised selles vallas natuke piiratud siis ei julge ma midagi kindlalt väita. Samas on SA Eesti Forell liikmete hulgas enamus mehed vägagi pädevad asjatundjad ning ka nemad ei jõudnud ühisele otsusele kala päritolu kohta. Asi lõppes sellega, et kalalt lõigati kõhuuim ja võeti soomuseid ning kogu kompott läheb selguse mõttes dna analüüsi. Eks ma siis hiljem teen blogisse sissekande, kui tulemused teada on.

Lumesadu ...

Nädalavahetusel käisin kalal mõlemal päeval. Laupäeval sadas lund ja ilm oli päris vahva. Kalal olin taas Andoga. Alustame selle nädalavahetuse ainukesest saagist. Olles oma vanal heal jõel ja tuntud headuses jõelõigul toimus esimene võtt. Veider oli see selle pärast, et just samas kohas jäi Andol lant kinni ja tamiil läks sassi. Ta siis istus maha, vandus ja harutas seda pusa. Mina olin tast mõned sammud taga pool ja viskasin landi natuke Andost ülesvoolu. Võtt toimus praktiliselt Ando eest. Kahjuks sai see kala minema. Natuke maad hiljem tabasin aga juba järgmise kala. See jäi otsa tuli korraks ka pildistamisele. Kala oli pikkusega 44cm ja väääga sale.

Ennem seda seiklust kalaga jõudsime käia ühe teise jõe peal. Kala ei näinud üldse. Seda korda olin kaasa võtnud lendõnge kuna mul on plaanis see püük omale kah selgeks teha. Leidsin, et talvel on hea harjutada kuna rohtu, vetikaid ja taimestikku on oluliselt vähem Tuleb tunnistada, et oligi hea. Ma sain päris okei ettekujutuse sellest, kuidas allavoolu püüda aga vastuvoolu püügi osas jäin nõutuks. Üleüldse tundub hetkel kogu see asi arusaamatu kui silmas pidada, et suvel hakkab putukas igale poole kinni jääma.

Tore oli see, et kohe kui lendõnge välja võtsin, leidsin selle aasta esimese keviku. Tegin kohe kiire fotosessiooni, et esimene kevadekuulutaja stiilselt jäädvustada.

Pühapäeval käisin kalal keskeestis koos Renega. Seal liikus kala päris palju. Mul oli kahjuks ainult üks võtt ja seda kah kätte ei saanud.

Rene tabas ühe täpselt mõõdus isase ja selle lasime kiiresti tagasi. Tore oli see, et kala oli liikumas palju. Kahju ainult, et enamus ajast tegeles ta põgenemise, mitte landi jälitamisega.

Oli jälle ilus nädalavahetus!

Nüüd on karta, et paar järgnevat nädalavahetust ei ole võimalik kalale minna. Peab kannatust säilitama ja ehk nädala sees võimaluse leidma.

13.03.2011

Käisin Andoga kalal. Avastasime ühte uut jõelõiku kus me varem käinud ei olnud. Kõik oli väga lahe suvel on seal kindlasti palju kala aga meie ei näinud ühtegi ... :)

Varsti jälle!

Filmid mida hea meelega omaksin ...

The Fish & The Fly 1 Dry Flies

http://www.wideopen.dk/pi/The_Fish_The_Fly_1_Dry_Flies_1925_109.aspx

The Fish & The Fly 2 Nymphs

http://www.wideopen.dk/pi/The_Fish_The_Fly_2_Nymphs_1926_109.aspx

Sea Trout Secrets 1 Spin fishing

http://www.wideopen.dk/pi/Sea_Trout_Secrets_1_Spin_fishing_1914_106.aspx

Sea Trout Secrets 2 Fly fishing

http://www.wideopen.dk/pi/Sea_Trout_Secrets_2_Fly_fishing_1920_106.aspx

Sea Trout Secrets 3 Spin Fishing/Spring

http://www.wideopen.dk/pi/Sea_Trout_Secrets_3_Spin_Fishing_Spring_1921_106.aspx

Sea Trout Secrets 4 Fly Fishing/Spring

http://www.wideopen.dk/pi/Sea_Trout_Secrets_4_Fly_Fishing_Spring_1922_106.aspx

Sea Trout in Rivers - Spin fishing

http://www.wideopen.dk/pi/Sea_Trout_in_Rivers_Spin_fishing_1929_106.aspx

Sea Trout Angler on Fyn

http://www.wideopen.dk/pi/Sea_Trout_Angler_on_Fyn_1913_8.aspx

The Brown Trout and the Mayfly

http://www.mollanmedia.com/DVD_En.html

The Underwater World of Trout

http://www.underwateroz.com/

The Perfect Cast

http://www.henrik-mortensen.com/?q=node/49

Distance and Delicacy

http://www.henrik-mortensen.com/?q=node/50

Cracking the Code

http://www.henrik-mortensen.com/?q=node/51

Volume 4: The Scandinavian Spey Cast

http://www.henrik-mortensen.com/en/content/volume-4-scandinavian-spey-cast

The art of fly casting – Single & double handed rods

http://www.henrik-mortensen.com/node/112

Patterns of Patagonia

http://www.henrik-mortensen.com/?q=node/16484

05.03.2011 ja 06.03.2011

Teen tagantjärele ühe kiire sissekande.

Käisin 05.03 kahes kohas. Kõndisin okku maha 7km. Tuul oli lagendikel kuni 13m/s. Temperatuur -1C.Näigin ühte kala, ühte kobrast, kolme kitse, väikest kirjurähni ja haigrut. Lumi oli väga pehme hoolimata viimastest külmadest ja räätsad osutusid hädavajalikeks. Lagendikel olevad jõelõigud ja kraavid olid omale tuule tõttu müstilised kaldad ehitanud. Kallaste peal olid sellised poolsillad, mis üsna ohtlikuks kujunesid. Kui liiga serva peale ronisin siis langes korraga 50m ulatuses 2m laiune kaldariba jõkke. Ühtlasi sai ära proovitud ühed kasulikud asjad mis ma autole ostsin - lumeketid. Jäin ühes kohas lootusetult kinni ja otsustasin, et nüüd on neid õige hetk kasutada. Hoolimata sellest, et mu pisike auto oli põhja peal kinni, sõitis ta kettidega rahulikult ilma takistuseta välja. Päris lahe. Lisan paar pilti kah selle päeva tipphetkedest. Igatahes oli lahe ja sportlik päev.

06.03 käisin Toniga avastamas järgmist keskeesti jõge. Ilm päikeseline ja natuke tuuline. Kohe alguses kust jõge nägime oli üks sild. Silla pealt teine vise alla voolu ja kohe 44cm 800gr isane otsas. Väljanägemine oli ikka väga isane. Pea suurusest ja alalõuast oli kohe aru saada. Otsustasin, et see on esimene hooaja kala, kes võileiva peale läheb. Hiljem selgus, et ta oli seal kärestikulises kohas toitu otsimas ja toiduks oli värske kalamari. Nimelt sai toni hiljem sama koha pealt ühe alamõõdulise kellel lausa mari jooksis välja. Ei teagi kas tegu on väga hilise kudejaga või siis sellise kalaga kes ei saagi koetud ning lihtsalt lootusetult kudealal passib. Peale esimest seiklust alustasime matka tegelikku püügikohta. Tee oli pikk ja lumi väga sügav. Kui jõge nägin olin lummatud. Ülilahe jõgi, kus kaladel on palju varjepaiku. Augud vahelduvad madalikeda ja jõgi on kääunline. Rohututtid ja mättad pakuvad palju varjumisvõimalusi. Põhi on kruusane ja vesi täiesti läbipaistev. Kala kahjuks ei võtnud üldse aga nägime palju forelliparvi. Suurim parv oli Toni sõnul kuni 100 pealine. Kõndisime see päev kokku 8km. Üldiselt võib nädalavahetusega rahule jääda.

Valik jõeka püügiks soetatud voblereid

Hakkasin oma landikarpide sisu sorteerima ja avastasin, et olen just forellile mõeldud voblereid ikka korraliku hunniku kokku ostnud. Ega ma kade pole, seega otsustasin valdavast osast lantidest ka pildi teha ja teistega jagada. Vaatasin seda landiarmeed ja tõdesin, et olen ikkagi enamuse lante valinud selle järgi mis minule isiklikult meeldib, mitte niivõrd selle järgi mis forellile võiks meeldida. Eks toonide valikul lähtun ikka tingimustest kah aga kõige olulisem on, et endale ikka meeldiks. Et rohkem selgust saada siis jagasin oma landid 4 rivisse.

Esimene komplekt on hädavajalik ja ilma selleta ma jõe äärde ei lähe. Väga tõenäoliselt ka nendega püük toimub. Kuna tegu on oluliste lantidega siis nende kohta võiks ka mõne kommentaari lisada. 1. Rapala Countdown - sellise landiga püüdsin oma rekordi, 2kg kaalunud jõeka. Kasutan seda praktiliselt iga ilmaga ja igas jões. 2. Eduard Teras Classic - see on mu esimene Edi lant ja tõi esimesel hooajal kõvasti kala. Seda julgen samuti igas tingimuses otsa siduda kuid viimasel ajal olen hakanud valdavalt väiksemaid lante kasutama. Selle landiga on seotud ka üks tore seiklus: esimene lugu ja järg. 3. Eduard Teras Classic - lillaka varjundiga lant mida kasutan jahedamas vees. 4. Alex Ritmo - pruunikas toon. Kasutan igas tingimuses. 5. Alex Ritmo - oliivikarva toon. Kasutan soojema veega ja on toonud mulle ainukese vikerforelli. 6. Eduard Teras Classic - must toon mida kasutan eranditult ööpüügis ja hämaras. 7. Eduard Teras Põmmpea - seda kasutan külma tooni tõttu talvepüügis. See lant tõi ka minu ilusa 2011 hooaja avangu - 55cm jõeforelli. 8. Are Kornevi lant - klassikalise kerega ja ideaalse värviga forellikas. Värvide osas on tegu minu täieliku lemmikuga. Hetkel vajab see lant natuke remonti aga läheb kindlasti see hooaeg käiku. Kasutan hea meelega igas olukorras.Võib tekkida küsimus, et kuidas ma siis lanti valin kui ma kõigi taha kirjutan et "igas olukorras". Landi valin vastavalt tujule :). Ainukesed tingimused kus landivalik sõltub püügioludest on talv ja öö. Siis on valikus vastavalt külm toon või must toon. Üks oluline tingimus on siiski veel mu landivalikus. Kuna jõeforell on oma ojades/jõgedes valdavalt üsna ainuke elanik, siis ma püüan ka landivärvid selliselt valida, et ta kuidagi moodi väikest forelli meenutaks. Ja kuna teadupärast jõekas on erinevates jõgedes väga erineva tooniga siis ongi erinevaid toone vaja.

Teine ports lante on varumeeste pingil. Osad nendest on otsesed asenduslandid ja osad on sellised mille vahel hakkan valima kui esimesest portsus midagi ei tööta. Üldiselt on samuti tegu lantidega mis mulle väga meeldivad.

Kolmas tulp on lantidega mis saavad vähem kasutust. Need saab pakkida seljakotti ja nendele ei pea väga kiiresti ligi pääsema. Siiski on kõik toredad landid ja kunagi ei tea millal nad käiku võivad minna.

Neljandas tulbas on landid mis mulle eriti hinge pole läinud ja väga tõenäoliselt nad lähiajal lahinguväljale ei pääse. Las nad siiski ootavad oma aega. Kunagi ei tea mis asjaoludel mõni vett näeb.

Üldiselt olen ma endiselt veendunud, et landi värvist ja tüübist sõltub kalapüügil kõige vähem. Seda arvamust jagan üsna julgelt. Kõige tähtsam on siiski see millal ja kus sa kala püüad. Kõigest kõge olulisem on aga see, kuhu sa oma toreda landi visata suudad ja kui veenvalt sa seda mängitad. Selge on see, et kala meie jõgedes jagub .. ole ainult mees ja püüa kinni.

Kesk-Eesti forellijõed

Kuna otsus sai tehtud, et see aasta võtane ette ka need erilubadega jõed, millest kõik räägivad, siis tegin selle loa endale ära. Esimene jõekülastus oli toreda juhuse kokkulangemine. Jooksin kogemata kokku Toniga (tema oli ka minu 2kg jõeka tunnistaja) kes ütles, et plaanib vabariigi aastapäeval Oostriku peale minna. Ma küll ise polnud plaaninud sellise külmaga metsa minna ga otsustasin siiski liituda. Oluline tegur oli asjaolu, et ennustus lubas täielikku tuulevaikust. Teadupärast tuulevaikuses külm nii jubedalt ei näpista ja rasked tingimused on paremini talutavad. Teine mure oli jõe seisukord. Öösiti on keskeestis pidevalt -30 olnud ja se ei olnud just julgustav.

Jõe äärde jõudes oligi esimeseks ehmatuseks asjaolu, et jõgi on jääs. Võtsime õnged ja mõtlesime, et jalutame natuke mööda jõge üles ja vaatame mis toimub. Selgus, et umbes 500m purskavast allikast ülesvoolu oligi jõgi lahti. Jõgi oli päris huvitav ja kala liikus palju. Pisikesed alamõõdulised siblisid karjas ringi. Sügavamates kohtades nägin ka paari suuremat. Kahjuks suurim kes kaldal käis oli kõigest 33cm.

Püügist veel nii palju, et päris pikalt pidin landikarbis sobrama ennem kui kala võtma sain. Tavaliselt saab kala võtma juba esimese paari landiga aga seekord proovisin julgelt 10 lanti läbi ennem kui võtt tuli. Töötavaks landiks osutus nr. 2 must pöörlev, punaste täppidega. Ega kaladest pikalt polegi rääkida. Hoopis põnevamaks kujunes -20 kraadises külmas liikumine ja püüdmine.

Räätsasid me ei kasutanud kuna lumel oli koorik peal ning kandis hästi. Ilmselt mõjus tuulevaikne ilm aga kehal ja kätel absoluutselt külm ei hakanud. Püüdsin paljaste sõrmedega ja väga mugav oli. Natuke jahedam oli sõrmedel siis kui käed märjaks said aga see läks kiiresti üle. Hoopis hullem lugu oli jalgadega. Ma ei saa oma kahlamissaapaid ilma märjaks tegemata jalga ja seetõttu algas päev kohe märja saapaga. Iseenesest ei ole see probleem kuna jalas on ju neopreensokk aga eks ta natuke mõjutab ikka. Varbad hakkasid juba üsna alguses külmetama aga see ei seganud eriti. Talvel on ikka ju varvastel jahe. Varsti juhtus selline asi, et vajusin läbi jää ja saapad said veel märjemaks. tund aega hiljem hakkas külm juba tõeliselt liiga tegema. Kannatasin üsna pikalt aga siis hakkasin kartma, et pean suvel ilma varvasteta kalal käima ja otsutasin midagi ette võtta. Tegin peatuse ning tahtsin saapad jalast ära võtta, et kätega jalgu soojendada. See kujunes keeruliseks ettevõtmiseks kuna saapad olid jalga jäätunud ja ei tahtnud ära tulla. Jõudu rakendades sain siiski saapad kätte ja 10min soojendusega sain uuesti vere liikuma. See oli hea otsus, kuna peale seda enam jalgadel külm ei hakanudki. Ilmselt harjusin külmaga ära ning organism hakkas koralikult tööle.
Tunni jagu hiljem suutsin oma landi lootusetult vastaskaldale kinni visata. Polnud mingit veenvat põhjust oma lanti sinna jätta ning ronisin aga vette. See oli päris tore, kuna vesi oli ju 4-5 plusskraadi.
Uus jõgi oli nii põnev, et ei saanud arugi kuidas aeg lendab. Varsti otsustasime tagasi pöörata ja Toni pani ees minema. Järgnesin umbes 15 min hiljem ja siis alles kannatused algasid. Esiteks hakkas päike loojuma ja ilm ilmselt külmenes. Mitte et külm oleks hakanuda aga lihtsalt püksid ja saapad jäätusid ära. Mõne aja pärast oli olukord selline, et jalas on kõvad püksid ning mäesuusa saapad. No tõesti olid saapad nagu puupakud. Teekond tagasi oli kah kuidagi jube pikk. Usun, et tagasitee kestis 30 - 45min.
Kokku sai metsas oldud 5,5 tundi. Päeval oli temperatuur umbes -15C ja õhtuks -20C. Ise siiski usun, et tänu soojale jõele ning tuulevaikusele oli jõe ääres heal juhul -10C. Kalu käis kaldal 3 tükki. Kõik olid alamõõdulised ja läksid tagasi ujuma.

Proovime natuke külmema ilmaga kah!

Neljapäeval olin tööl ja tudsin, et närv ei pea. Tuleb kalale minna. Täiesti juhuslikult juhtus, et ka Rene oli kodus "haige" ja sai sai kalale tulla :). Mõeldud tehtud. Käisin tõin räätsad ära ja panime peale lõunat jõe poole jugama. Ilm oli külmem kui 1 Veebruaril. Täpsemalt näitas auto termomeeter -5...-4 külmakraadi. Jõudsime jõe äärde umbes 15:30. Paar tundi jäi pimedani aega, seega kiirustasime riietumisega ja asusume teele. Oh seda üllatus kui nägime, et jõe pind oli paari millimeetrise jääkihi all. Tuleb tunnistada, et ma pole seda jõge jäätununa näinudki. Esialgu oli pettumus suur aga mida rohkem me ülesvoolu kõndisime, seda rohkem hakkas lahtiseid auke tekkima.

Kalad erilist aktiivsust üles ei näidanud. Jalutasime jälle sõbraliku süsteemiga, et kord üks ees ja siis jälle teine. Jõudsime punkti, mis on alati tulemuslik olnud, Rene oli minust ees. Läksin talle järgi ning jäin tema viskeid jälgima. Siis märkasin, et päris mugav on paar heidet allavoolu teha ning ühe kuusejuure servast lant läbi lohistada. Tegingi seda, mängitades lanti väga aeglaselt kuni see jõudis jalge ette. Sellel momendil loivas ilus kala juure varjust välja. Järgmisel hetkel jõudis lant õhukese jää piirile ning jäi keelega jää serva taha kinni. Forell ujus ümber landi ühele ning teisele küljele ning siis otsustas, et tal on ikka vaja seda imelikku asja maitsta. Mis ta ikka tühja tähja varjendist välja tuli, kui sööta ei meki. Täitsa vägev vaatepilt oli kuidas kala jää küljes kinni olevat lanti rabas. Õnneks jäi ta ilusti otsa ja pele kerget väsitamist sai ta välja tõstetud.

Püügi andmed:

Lant: EDI põmmpea (pealt hõbehall ja alt oranz)

Tamiil: äsja peale keritud 0.22 Salmo Extra Strong

Ilmaolud: võrdlemisi tuuletu, -6C (ilm oli külmenenud), kergelt sombune

Aeg: 10.02.2011 kell 16:40

Mõõt: L=43cm (väga kõhna)

Mis siin ikka rohkem kommenteerida. Meel on alati hea kui üle 40cm kala otsas on.

Ka see kala läks ilusti tagasi ujuma ja rasva koguma. Kui kalad natuke kosuvad siis millalgi võtan ühe koju kah ning teen äkiseks.

2011 Forellihooaja avalöök!

Traditsioonide kohaselt oli plaan ka sellel aastal 1 Veebruaril kohe jõe äärde minna, et hooaeg avatuks kuulutada. Plaan oli minna samasse kohta kus eelmisel aastal alustatud sai. Kuna eelmise aasta mälestused kogu projekti raskusest olid veel üsna valusad, siis sellel aastal sai hoolega kogu reis läbi mõeldud. Esiteks jälgisin ilmaolusid, et näha mis on temperatuur, kui kõva on tuul ja mis on tuule suund. Hea on ju teada kus kohas üle lagendiku tuul puhub ja mis kohti vältima peaks. Eelmisel aastal oli käre külm ja tuisk pidi pikali puhuma. Lisaks oli sügav lumi mis esimese 20 meetriga täitsa läbi võttis.

See aasta ilmaga vedas. Temperatuur oli +1C ja tuul oli mõõdukas (enamus püügikohtades oli tuuletu). Kõige valusam õppetund eelmisest aastast oli lumes sumpamine. Juba eelmisel aastal võtsin plaani räätsade ostmise aga kalli hinna tõttu jäi see investeering ära. Õnneks avastas Rene, et kuskil laenutatakse 6€ eest räätsasid. Mõeldud tehtud, see aasta avasime hooaja laenatud räätsadega.

Peab tunistama, et räätsade laenutus oli suurim ja parim edasiminek kogu talvepüügi kontseptsioonis. Lumi oli veel paksem kui eelmisel aastal aga kõndimine oli nii lihtne, et sumpasime läbi pikema maa kui kunagi üldse suvel käia viitsin. Käimine oli nii kerge, et isegi higiseks ei ajanud.

Alustasime püüki sellisest kohast kus ma suvel enam kala ei püüagi, kuna seal on rohkem väikeste kalade piirkond. Sellegi poolest kõndisime mööda jõe serva edasi ja tegime ilusamates kohtades kontrollpüüke. Üsna pea tuli mul esimene võtt ja 36cm jõekas oli otsas. Kiire mõõtmise järel läks see poiss ilusti tagasi ujuma. Eelmise hooaja algul sain kah sarnase kala oma esimeseks saagiks.

Püüdsime Andoga kahekesi ja ei läinud eri suundades vaid liikusime kõrvuti. Peale minu saaki astus Ando esimesena edasi. Umbes 10min hiljem oli Andol kala taga. Kuna Andol pole varem õnnestunud mõõdukala saada siis adrenaliin tulvas ilmselt tohutu hooga pähe ja läks rahmimiseks. Sain juba eemalt aru, et kala on suur ning minimaalselt kilone. Oma sügavas rumaluses pidin ma muidugi vajalikuks seda kõike Andoga jagada. Asi mida ma ei mõistnud oli see, et vähese kogemusega forellikütil tekitab see veel suurema adrenaliini tulva ja ratsionaalne käitumine muutub raskeks. Olen seal olnud ja tean mis tunne on. Tekib kramplik hasart hirmsa kiirusega kala sisse kerida ja kohe kaldale tõsta, omamata igasugust kontrolli tema liikumistrajektoori suhtes. Taibates, et olen oma mölaga olukorra pingelisemaks ajanud, hakkasin hoopis juhendama, et ando kerimise lõpetaks ja kalal väsida laseks. Juba oli kala mingi roika taga ja ma kartsin, et nüüd läheb koos landiga. Õnneks pääses tamiil roika küljest lahti ja kala oli taas vabas vees. Siis jäi ka Ando rahulikumaks ning ma ronisin vette, et täpik välja tõsta (endiselt ma ei oma kahva). Tulemus oli suurepärane, nagu siit pildidlt näha.

Ando rekordjõeka andmed:

Pikkus L=56cm

Kaal 1,36kg

Lant Rapala X-RAP 6cm (vikerforelli värvides)

Püügi aeg 01.02.2011 kell 16:20

Ilm: pilvine ning hall

Nagu arvata võib, siis järgnes sellele saavutusele pikk fotosessioon. Omast kogemusest tean, et kõige suurem saak kalapüügist on hea foto koos trofeega. Kuna meil oli selline haruldane võimalus, et üks mees sai poseerida ja teine pildistada siis võtsime sellest maksimumi.

Kui selle tegevusega maha saime sis liikusime edasi. Nüüd läksin ees mina. See on väga tore kui sõber saab ilusa kala aga samas lisab see endale veel pinget. Tahaks ju kaa. Kerge närvilisuse tulemusena suutsin lähimate minutite jooksul tamiili sassi ajada ja mitu lanti läbi häda ära vahetada. Üsna pea saavutasin taas sisemise tasakaalu ja sain keskendunult edasi püüda. Üsna pea jõudsime ühe kurvini, kus on tihi hea võtt olnud (tavaliselt väikesed kalad). Ando juba ütles eemalt, et võta nüüd sealt kala välja. Veel 10 meetrit edasi ja minu päeva haripunkt saigi alguse.

Kerisin väga rahuliku tempoga, tehes tavapäraseid pause. Ühe pausi ajal nägin, kuidas kalda alt sööstis ilus kala välja ja haaras landi suhu. Huvitav oi see, et ta haaras sööda ja jäi seisma (nagu haug). Möödus sekund ja alles siis taipasin haakida. Täitsa huvitav ning esmakordne sedalaadi seisak. Tavaliselt haarab forell sööta selliselt, et haagib juba ise ennast ära. Edasi läks tavaliselt. Nägin, et tegu on jälle üle kilo kalaga ja hakkasin teda rahulikult väsitama. Lasin tal rahus sipelda ja söösta. Hoolimata kevadisest nõrkusest suudab sellist mõõtu kala täitsa toredat sõitu teha.

Kallas oli järsk ja ma mõtlesin hetke, et kuidas ma talle üldse vastu lähen. Lõpuks siiski libistasin ennast lumevallilt alla ja tõstsin kala välja. Taas kord suurepärane saavutus! Minu rõõmu peegeldavad järgnevad pildid :)

Andmed:

Pikkus L=55cm

Kaal - ei kaalunud

Lant: Eduard Terase 7cm ujuv lant (see õige nimetus ei meenu)

Püügiaeg: 01.02.2011 kell 17:00

Õnn oli suur ja tunne ütlemata hea. Seda korda oli sisetunne selline, et ma lasen selle ilusa kala tagasi vabadusse. Põhjuseid oli mitmeid ja ei hakka kõiki kirjeldama aga tunne ütles, et see naaseb vabadusse. Raske on seda tunnet kirjeldada aga mida rohkem ma looduses käin ja kala püüan, seda raskemaks muutub nende tapmine. Ma pikemalt oma mõttemaailma ei laskuks - igal juhul sai see iludus ühe musi ja läks tagasi ujuma.

Vabastamise video leiab siit: http://www.youtube.com/watch?v=I7EigIkKYWk Kahjuks polnud kaameral kõik video seaded paigas ja pilt on fookuse ning värvidega probleeme. Lisaks veel oli kõrge kallas ja Ando ei saanud päris serva peale filmima tulla. Sellegi poolest on tore, et asi linti sai.

See tunne, et ma sellise kala vabastasin on kirjeldamatu. See on lihtsalt nii hea!!! Ühtlasi sai püstitatud isiklik rekord: Suurim vabastatud Jõeforell! Head esimest Veebruari!

Kuna päeva plaan oli teha ka ööpüüki siis jätkasime püügiga. Pimedas püüdsime vist umbes 2 tundi aga täiesti tulemusteta. Suvel tundub ööpüük ainuke tulemuslik püügivorm olevat aga võta näpust, talvel täielik null. Lõpuks istusime hange maha ning nautisime öises ilus oma sooja teed ja võileibu.

Iga kord ma õpin midagi looduses. Selle korra õppetund: lumisel talvel omavad lihtsad räätsad strateegiliselt suurt tähtsust.

Varsti siis jälle ... stay tuned!