01 mai 2011

53cm ja 1,6kg

Reedel, 29 Aprillil sain lõpuks üle pika aja kalale minna. Vahepeal pole rohkem kui nädal vee äärde saanud.

Jõe äärde jõudsin suhteliselt hilja kuna linnast välja saamisega oli tükk tegemist. Ega ma eriti ei kiirustanud kah, kuna tahtsin just loojangu ajaks kohale jõuda. Riietusin rahulikult ning keskendusin ühe silmaga juba jõele. Vee tase oli endiselt sama kõrge nagu viimati. Kuuldavasti oli vahepeal veel kõrgem olnud aga seda hetke mina ei näinud. Kõik paistis rahulik ja ühtegi visuaalset märki kalade aktiivsusest ei näinud. Olen siin viimasel ajal mõtelnud, et peaks kah huvi pärast seda kuu seisu vaatama hakkama. Äkki tõesti on asjal mingi mõju kalade aktiivsusele. Etteruttavalt tahan ära mainida, et kala väga aktiivne ei olnud. Õigupoolest sain kaldale ainult kaks kala ja nägin veel paari pisikest ujumas. Tavaliselt näeb ikka rohkem kalu. Riietumise juures juhtus veel ka üks positiivne seik. Nimelt ma leidsin üles oma kadunud kinda. See oli talvel ilmselt lume sisse jäänud ja nüüd välja sulanud. Üks sõrm oli puruks näritud .. ilmselt oli kala lõhn juures :)

Hakkasin siis rahulikult püüdma. Algatuseks töötasin läbi kohe esimese kalakoha kus tihti ilusaid forelle näinud ning saanud olen. Sealt edasi tuleb tükk tühja maad (u. 200m) kus tavaliselt eriti kala ei saa. Liikumas olen küll näinud aga kätte pole saanud. Tegu on lihtsalt väga lageda lõiguga. Eelmisel aastal nägin öösel sellel lõigul kuidas 40cm kala meetri kõrgusele välja hüppas aga võttusid pole eriti tõesti olnud. Seda korda sain umbes 50m püüda, kui käis järjest paar tonksu ridvast läbi. Haakisin ja oligi kala taga. Sain kohe aru, et tegu on üle kilo kalaga. Ta oli tugev ja võitles visalt. Õigupoolest pole ammu nii vägevat võitlust olnud. Kihutas ikka tõsiselt edasi tagasi ennem kui piisavalt ära väsis. Kui ta lõpuks alla vandus siis tõstsin ta ettevaatlikult kaldale. Tegin kiire otsuse, et selle kala võiks koju võtta ja et rohkem sellel nädalavahel kalu kaasa ei võta. Palusin looduselt ning jõeiluduselt andestust ja ...
Kuna minu jaoks on ülioluline üks hea pilt kalaga siis võtsin asja rahulikult ja tegin korraliku 20min fotosessiooni, et ikka see eriti hea kaader kätte saada. Eks lugejad võivad ise otsustada kuidas see mul õnnestus. Kala värvus oli imeline. Tavaliselt on selles jões kala natuke hallikama tooniga ja kollane värv ei ole ergas. Seekord oli kala ilus erkkollane ja ilusate punaste täppidega. Eks õhtupäike andis pildile kuldset tooni juurde kah.
Oma täielikuks puttumuseks avastasin hiljem, et olin kaamera kvaliteediseaded mingil põhjusel maha keeranud ja RAW faili sellest sessioonist ei saanudki. Kohutav kohutav pettumus. Veebi jaoks on õnneks pildid piisavad.

Starteegilised andmed:
Püügi aeg: 29.04.2011 kell 19:10 (loojumiseni 2h)
Ilmaolud: väga nõrk tuul, selge taevas ja õhtupäike
Lant: Rapala Countdown 5cm, jõeforelli värvides
Veeolud: kõrge veetase ja kristallselge vesi

Edasi oli kõik suhteliselt rahulik. Tund aega hiljem tuli ühest heast kalakohast jälle võtt. Sellest kohast olen ma võrdlemisi tihti kala saanud. Suvel on selal tihti terve kari pisikesi kalu kah aga nüüd oli ainult see üks suur. Kiire möll ja kala oligi kaldal. Iseenesest ilus mõõdukala aga rohkem kala mul kindlasti tükiks ajaks tarvis pole. Ahneks ei tohi minna!
Kiired pildid ning kala läks ujuma tagasi.
Jäin veel ööpüüki kah tegema aga ühtegi kontakti kalaga ei olnud. Täielik vaikus.
Tore on see, et sääski pole. Eelmine nädalavahetus selgus, et Saaremaal on sääski juba kuhjaga ja nad on näljased...

Laupäeval, 30 Aprillil juhtus nii, et abikaasa kell helises juhuse tahtel 6:00. Vaatasin ühe silmaga haknast välja ja selgus, et ilm on ilus. Otsustasin kalale minna, olgugi, et õhtul fileerimisega päris pikale läks.

Läksin ühe sellise jõelõigu peale, kus polnud see aasta veel käinud. Vesi oli väga kõrge ja kaladele polnud varjendid veel tekkinud (seal on varjendid tavaliselt ainult taimedest). Otsustasin lendõngepüüki harjutada. Maadlesin lennukaga kuskil 30min ja siis andsin alla. Sain enam vähem süsteemi selgeks aga kuna jõgi oli vasakut kätt (õng paremas), siis keerasin mitu korda korraliku sasi kokku ja loobusin. Hakkasin spinnaga püüdma ja siis märkasin 500m kaugusel üle lagendiku kedagi jõe poole jooksmas. Kaugelt paistis, et sporditress on seljas. Kuna seal läheb üks purre üle jõe, siis arvasin, et entusiastlik tervisesportlane teeb krossijooksu:) Kuna ta aga teisel pool metsatukka kuskilt välja ei ilmunud, siis oli asi kahtlane... Kiirendasin sammu, et oma kahtluses kindlust saada. Jõudsin lähemale ja nägingi, et tüüp askeldab midagi jõe ääres. Selge pilt ... õnged sees. Panin sammu juurde, et mees kätte saada. Ta hakkas üle lageda rahulikult eemale kõndima ja ma läksin otse tema poole ning viipasin käega. Ta jäi seisma ja selgus, et tegu on umbes 15a nolgiga. Tegin talle verbaalselt kõvasti säru ja selgitasin seadusi. Vandus, et esimest korda proovis aga oli üsna selge, et tegu on vana kalaga. Sain teada kus ta elas ja ütlesin, et kui kunagi veel teda jõe ääres näen või mõne põhjaõnge leian siis läheb kõne otse 1313 numbrile.
Hetkeks oli püük ning tuju rikutud ja otsustasin lahkuda. Läksin teise jõe äärde ja alustasin uuesti. Kala mingit aktiivsust ei näidanud. Nägin paari pisemat tegelast ja ühte umbes täpseöt mõõdukala. See tuli mu landile miski 5 korda järele aga ükski kord ei haaranud. Juu siis uudishimu oli suur aga nälga polnud.
Järgmiseks seikluseks oli selline asi, et lant jäi lootusetult puu otsa kinni. Nägin, et kui jõhvi katki tõmban siis lant on täpselt sellises asendis, et pääseb valla ja kukub vette. Otsustasin selle lahenduse kasuks kuna tegu oli ujuva landiga. Lasin siis landil vette kukkuda ja hakkasin teda alla voolu jälitama. 50m allavoolu tuli kopratamm mille olid koprad just hiljuti terveks teinud. Varem said sealt servast kalad ilusti läbi aga nüüd oli täiesti kinni. Kargasin koperdases tammile ja läksin jõe keskele, et lant kätte saada. Kui lant käes oli, siis otsustasin, et teen kobrastele elu raskemaks ja kaladele elu lihtsamalks. Viskasin koti seljast ning hakkasin tööle. 30min hiljem oli kaladele läbipääs taastatud. Vaatame kui kiiresti koprad olukorra taastavad :)
Liiga ei tahaks ju kellegile teha aga süda valutas korraga nii kobraste kui kalade pärast. Eks nad mõlemd ole võrdsed loomad siin päikese all. Otsutasin seekord kalasid aidata...

Viimane nädalavahetuse sündmus oli see, et saabus äkiline 10min vihmahoog. Maagiline vihm toimib selle jõe peal alati. Täiesti lagedalt lõigult haaras kohe lanti ilus 47cm kala. Kiired fotod ja kala läks tagasi vette.

2 kommentaari:

Margus ütles ...

Tere

Ilusad kalad ning asjalikud kommentaarid. Hea on tõdeda kui inimene harrastab kalastamist just kõige humaansemal viisil.

Õnne ka edaspidiseks
Margus Pihlakas

Unknown ütles ...

Tervitus,

RAW oleks hea küll olnud, prageu on esimene pilt mu arust veidi ikkagi siit-sealt põlenud, kala põsk ja kasetüvi, püüdja nägugi vast liiga värvituks põlenud. See on selline kade kriitika, eksole, kuna endal pole midagi sellist. Aga teisel pildil on värvid liig kollatõvesed nagu.

Ära pane pahaks, lugesin, et tahad head pilti, mõtlesin siis, et kommenteerin mis mul silma jäi. Ise pole mingi asjatundja, kuid jahin ka ilusaid pilte kui kala ära võtan.

Jõudu. Eesti esiforelliblogija tiitlit oled küll väärt, hoiakutelt, kvaliteedilt ja lugejatega tegelemise mõttes! Sul on mida muljetada, kirjeldada ja näidata ja see tulen kenasti välja. Müts maha.

Martin Vallimäe