Lumesadu ...

Nädalavahetusel käisin kalal mõlemal päeval. Laupäeval sadas lund ja ilm oli päris vahva. Kalal olin taas Andoga. Alustame selle nädalavahetuse ainukesest saagist. Olles oma vanal heal jõel ja tuntud headuses jõelõigul toimus esimene võtt. Veider oli see selle pärast, et just samas kohas jäi Andol lant kinni ja tamiil läks sassi. Ta siis istus maha, vandus ja harutas seda pusa. Mina olin tast mõned sammud taga pool ja viskasin landi natuke Andost ülesvoolu. Võtt toimus praktiliselt Ando eest. Kahjuks sai see kala minema. Natuke maad hiljem tabasin aga juba järgmise kala. See jäi otsa tuli korraks ka pildistamisele. Kala oli pikkusega 44cm ja väääga sale.

Ennem seda seiklust kalaga jõudsime käia ühe teise jõe peal. Kala ei näinud üldse. Seda korda olin kaasa võtnud lendõnge kuna mul on plaanis see püük omale kah selgeks teha. Leidsin, et talvel on hea harjutada kuna rohtu, vetikaid ja taimestikku on oluliselt vähem Tuleb tunnistada, et oligi hea. Ma sain päris okei ettekujutuse sellest, kuidas allavoolu püüda aga vastuvoolu püügi osas jäin nõutuks. Üleüldse tundub hetkel kogu see asi arusaamatu kui silmas pidada, et suvel hakkab putukas igale poole kinni jääma.

Tore oli see, et kohe kui lendõnge välja võtsin, leidsin selle aasta esimese keviku. Tegin kohe kiire fotosessiooni, et esimene kevadekuulutaja stiilselt jäädvustada.

Pühapäeval käisin kalal keskeestis koos Renega. Seal liikus kala päris palju. Mul oli kahjuks ainult üks võtt ja seda kah kätte ei saanud.

Rene tabas ühe täpselt mõõdus isase ja selle lasime kiiresti tagasi. Tore oli see, et kala oli liikumas palju. Kahju ainult, et enamus ajast tegeles ta põgenemise, mitte landi jälitamisega.

Oli jälle ilus nädalavahetus!

Nüüd on karta, et paar järgnevat nädalavahetust ei ole võimalik kalale minna. Peab kannatust säilitama ja ehk nädala sees võimaluse leidma.