Mai lõpu forellipoiss

Käisin eelmisel reedel taas kalal...

Tegelt kui täpsem olla, siis käin pidevalt kalal. Umbes paar korda nädalas pean ikka jõe äärde saama, et mõistus korras püsiks. Olen viimase kuu jooksul püüdnud uute kohtade avastamisele natuke rõhku panna. Tavaliselt tähendab see seda, et eriti kala ei saa. Pean tunnistama, et mingeid eriti vägevaid kohti ma just avastanud ei ole ... enamus kohad kus olen käinud on suhteliselt vähese veega. Üks Tallinna lähedal olev oja oli küll päris vägeva olemusega aga sellel korral juhtus selline jama, et olin sääsetõrje vahendi koju unustanud ja mind pisteti elusast peast nahka. See aasta on tõesti sääskedega hullusti. Neid on nii palju et nad lausa tõuklevad ümber pea kui korra tuulevaikuses seisma jääd. Neid on nii palju, et tagumised sääsed lükkavad lähemalolevad tegelased lausa jõuga läbi sääsetõrje mõjuvälja :)

Nüüd siis Eelmise reede juurde. Läksin vanasse tuttavasse kohta kalale, kuna olin uute kohtade avastamisest korra tüdinenud ja forell isu oli juba suur. Pole ammu midagi koju toonud...

Ma arvan, et püüdsin kokku umbes 2 tundi. Kohe püügi alguses näitas selline 45cm isend aktiivset huvi minu landi vastu aga ära ei võtnud. Peale seda oli pikk vaikus kuni lõpuks haaras täiest uuest kohast ilus kala lanti. Tegu ol iväga tugeva kalaga ja sain kohe aru, et suurust tal umbes pool meetrit. Nii oligi. Peale mõningast väsitamist rahunes ta maha ja tõstsin kala kaldale. Asetasin ta maha (viga) ja haarasin juba "tööriista" järele kuid siis hakkasin kala hoolega silmitsema ja sündis otsus, et see kala peab edasi elama. Tegu oli väga võimsa isase kalaga. Tema pea oli minumeelest erakordselt suur ja tal oli ilus konksuga lõug. Arvan, et tegu on tugeva sugukalaga ja kui keegi teda arutult välja ei püüa siis suudab ta veel palju järglasi toota. Tegin kiired pildid ja vabastasin kala.

Kuna ma alguses korra meeltesegaduses olin, siis läks mul natuke liiga palju aega, ennem kui kala vette sai. Toibumine võttis tükk aega ...

Kokkuvõttes pean tunnistama, et ma ei ole endaga vabastamise osas rahul. Otsus oleks pidanud sündima kiiremini! Kala ei oleks tohtinud mingil hetkel maad puudutada ja pildistamise oleks pidanud hoopistükkis vahele jätma.

Siinkohal on oluline märkida, et hea oleks alati sõbraga kalal käia. Siis saab teine inimene pildistada ja kalad saavad kiiremini oma loomulikku keskkonda.

Üldiselt olen tolle päevaga rahul. Püügi elamus oli vinge. Vabastamise elamus oli kah vinge nagu tavaliselt ja seda vabastamise videot naudin ma veel pikalt.

Forelli maitset jällegi suhu ei saanud aga sellest pole hullu kuna maitse elamus oleks järgmise einega juba ununenud - vabastamise emotsioonid säilivad aga pikalt. :)

Video vabastamisest: http://youtu.be/o8v_UPotubQ