Nagu pealkirjas mainitud, siis teostati ühel varem taastatud jõel ka proovipüük. Jõgi oli jaotatud lõikudest ja vabatahtlikud asusid varavalges piitsutama. Proovipüügist tehakse kokkuvõte kus märgitakse ära nähtud kalade suurused ning kogus. Lisaks sellele ka muud tähelepanekud: kobraste tegevus, minkide tegevus, saarmaste tegevus, koelmute arva ja suurus, jäljed röövpüüdjatest jne. Kuna ma antud jõel varem polnud käinud, siis mul eriti midagi valida polnud ja võtsin esimese lõigu. Hiljem selgus, et väikese arusaamatuse tõttu oli minu ees samal hommikul üks teine poiss selle lõigu juba läbi käinud. No pole hullu, ta oli piisavalt ettevaatlik olnud ja kala oli endiselt liikvel.
Tegu on väga madala ja kiirevoolulise jõega mis on ennekõie siiski noorjärgu kasvulava. Seega suurt kala eriti loota polnud mõtet. Minu esimene "saak" sellest jõest oli üks vana tonkarakendus. Nimelt jäi mul lant põhja kinni ja kui läksin seda ära tooma siis leidsin kõrvalt ka jämeda tamiilijupi nagu pildilt näha.
Ronisin siis veest välja ja otsustasin samasse basseini paar kontrollviset teha. Neljanda või viienda viskega oli väike isane mõõdukala otsas. Suu oli poisil paksult marja täis (see on juba teine isane kala sellel kevadel keda ma marjaõgimiselt taban). Kiired pildid ja poiss vette tagasi.
Liikusin siis kärmelt edasi ja jätkasin püüki. Natuke maad hiljem oligi järgmine võtt. Kala tuli lausa õpikunäitelisest kohats. Kiire kärestikuline vool läks üle natuke sügavamaks rahulikuks basseiniks ja seal ta passisgi. Kuna ma prille ei kandnud siis ma kahjuks ei näinud kas ta passis keskel või tuli serva alt. Igal juhul kalal oli pikkust mehiselt. Mõõtmise tulemus näitas L=50cm ja kaal 1kg. Jube kõhna kala küll aga ega ma see aasta prisket kala näinud polegi. Kala juures torkas silma see, et tal polnud ühtegi punast täppi ja et külg ei olnud mitte kollakas vaid lihtsalt pruun. Kuna eksisteerib teoreetiline võimalus, et meriforell on selles jões nii kõrgele jõudnud siis oli natuke kahevahel. Kokku oli lepitud, et koosolekuruumide tasuks tuleb üks kala viia ja seega ma selle kala ka kaasa võtsin.
Hiljem arutlesime teiste meestega pikalt, et kas tegu saab olla merikaga või on lihtsalt teistmoodi jõekas. Kuna minul on teadmised selles vallas natuke piiratud siis ei julge ma midagi kindlalt väita. Samas on SA Eesti Forell liikmete hulgas enamus mehed vägagi pädevad asjatundjad ning ka nemad ei jõudnud ühisele otsusele kala päritolu kohta. Asi lõppes sellega, et kalalt lõigati kõhuuim ja võeti soomuseid ning kogu kompott läheb selguse mõttes dna analüüsi. Eks ma siis hiljem teen blogisse sissekande, kui tulemused teada on.
8 kommentaari:
100% merikas.
Morfomeetria põhjal ei ole võimalik tuvastada, mis alaliigiga on tegu.
Oostriku jõe asurkonnal on oma morfomeetria iseärasus- seal valdaval osal täisealistest forellidest must täpp katab osaliselt punast. Põltsamaa jõe forellidel on täppe ümbritsev halo helesinine. Ma olen selles suhtes täiesti Rein Järveküljega ühte meelt, et kui ongi mingi eripära välimuses, siis antud juhul on tegu lihtsalt Pärnu jõe keskjooksult tõusnud isenditega, kus kala vajab ka teistsugust varjevärvust.
Geneetiline analüüs ei anna siin midagi - tuleb lasta allpool Sindi paisu sisse teatud hulk märgistatud meriforelle ja siis vaadata, kas ja kui palju neid Paide all või Vodjas kinni püütakse.
Kui tegu on meriforelliga, siis miks taolisi kalu ei esine Seinapalus, millise asurkond ju üldse sai alguse 1930-tel aastatel sisse lastud 3000 meriforellist?
Ehk et siis sedakorda jääb kala päritolu saladuseks. Igal juhul huvitav kogemus ja huvitav kala.
Siiski kõik kommentaarid ja arvamused on siia oodatud. Ilus oleks kui kommenteerijate nimed kah all oleks siis hea teada kellega suhtlus käib.
Ei oska panna nime siin, kommentaar nr. 2
See kala 100% merikas. Pole mõtet pead vaevata.
Ära aja nalja, makrell. Lapsejutt.
Pole tõesti mõtet pead vaevata.Tegu on jõeforelliga.
K
Veidi lähemat infot nii jõeforelli geneetika kui väljanägemise kohta
http://www.qub.ac.uk/bb-old/prodohl/TroutConcert/brown_trout_gallery_frame.htm
k
Postita kommentaar