Nädal hiljem kui olin kaotanud endale tähtsa landi naasesin sündmuspaigale. Seekord olin relvastatud korralike polariseeritud klaasidega ning suundusin meelekindlalt landi päästetöödele. Ronisin ettevaatlikult sisse ja hakkasin jõepõhja uurima. Otsisin arvatava asukoha hoolega läbi kuni silmasingi mingit heledamat objekti. Kuna vesi oli võrdlemisi sügav siis ei tahtnud kohe käega järele sukelduda vaid sorkisin eeldatavat lanti toikaga. Sain kinnituse, et olin leidnud õige asja. Nüüd oli valida, et kas ajan landi kaikaga lahti või sukeldun käega järele. Kuna tegu on ujuva landiga siis kartsin, et võin sellest üldse ilma jääda kui too peaks vooluga kaasa minema. Otsustasin, et pean käega landist kindlalt kinni haarama ja ta välja võtma. Järgmise sammuna oleks olnud tark otsus soe pesu seljast võtta aga ma ei teinud seda. Käärisin käise üles ja haarasin landist. Nagu arvata võis oli vesi sügav ja käsi läks kuni õlani vette. No oli mis oli aga landi sain kätte ja selle võibki päeva tippsündmuseks nimetada kuna kala ma vist ei näinud (ei mäleta). Ja isegi kui oleks näinud, siis oleks päeva suurim saak ikkagi Edi Classic olnud. Siinkohal pean sobilikuks reklaamida Visioni sooja pesu. Nimelt pidas see märjana täpselt sama hästi sooja kui kuivana. Müstika - igat penni väärt. http://www.visionflyfishing.com/page.php?page_id=33&c=44&pid=185
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar