26 veebruar 2011

Valik jõeka püügiks soetatud voblereid

Hakkasin oma landikarpide sisu sorteerima ja avastasin, et olen just forellile mõeldud voblereid ikka korraliku hunniku kokku ostnud. Ega ma kade pole, seega otsustasin valdavast osast lantidest ka pildi teha ja teistega jagada. Vaatasin seda landiarmeed ja tõdesin, et olen ikkagi enamuse lante valinud selle järgi mis minule isiklikult meeldib, mitte niivõrd selle järgi mis forellile võiks meeldida. Eks toonide valikul lähtun ikka tingimustest kah aga kõige olulisem on, et endale ikka meeldiks. Et rohkem selgust saada siis jagasin oma landid 4 rivisse.

Esimene komplekt on hädavajalik ja ilma selleta ma jõe äärde ei lähe. Väga tõenäoliselt ka nendega püük toimub. Kuna tegu on oluliste lantidega siis nende kohta võiks ka mõne kommentaari lisada. 1. Rapala Countdown - sellise landiga püüdsin oma rekordi, 2kg kaalunud jõeka. Kasutan seda praktiliselt iga ilmaga ja igas jões. 2. Eduard Teras Classic - see on mu esimene Edi lant ja tõi esimesel hooajal kõvasti kala. Seda julgen samuti igas tingimuses otsa siduda kuid viimasel ajal olen hakanud valdavalt väiksemaid lante kasutama. Selle landiga on seotud ka üks tore seiklus: esimene lugu ja järg. 3. Eduard Teras Classic - lillaka varjundiga lant mida kasutan jahedamas vees. 4. Alex Ritmo - pruunikas toon. Kasutan igas tingimuses. 5. Alex Ritmo - oliivikarva toon. Kasutan soojema veega ja on toonud mulle ainukese vikerforelli. 6. Eduard Teras Classic - must toon mida kasutan eranditult ööpüügis ja hämaras. 7. Eduard Teras Põmmpea - seda kasutan külma tooni tõttu talvepüügis. See lant tõi ka minu ilusa 2011 hooaja avangu - 55cm jõeforelli. 8. Are Kornevi lant - klassikalise kerega ja ideaalse värviga forellikas. Värvide osas on tegu minu täieliku lemmikuga. Hetkel vajab see lant natuke remonti aga läheb kindlasti see hooaeg käiku. Kasutan hea meelega igas olukorras.Võib tekkida küsimus, et kuidas ma siis lanti valin kui ma kõigi taha kirjutan et "igas olukorras". Landi valin vastavalt tujule :). Ainukesed tingimused kus landivalik sõltub püügioludest on talv ja öö. Siis on valikus vastavalt külm toon või must toon. Üks oluline tingimus on siiski veel mu landivalikus. Kuna jõeforell on oma ojades/jõgedes valdavalt üsna ainuke elanik, siis ma püüan ka landivärvid selliselt valida, et ta kuidagi moodi väikest forelli meenutaks. Ja kuna teadupärast jõekas on erinevates jõgedes väga erineva tooniga siis ongi erinevaid toone vaja.

Teine ports lante on varumeeste pingil. Osad nendest on otsesed asenduslandid ja osad on sellised mille vahel hakkan valima kui esimesest portsus midagi ei tööta. Üldiselt on samuti tegu lantidega mis mulle väga meeldivad.

Kolmas tulp on lantidega mis saavad vähem kasutust. Need saab pakkida seljakotti ja nendele ei pea väga kiiresti ligi pääsema. Siiski on kõik toredad landid ja kunagi ei tea millal nad käiku võivad minna.

Neljandas tulbas on landid mis mulle eriti hinge pole läinud ja väga tõenäoliselt nad lähiajal lahinguväljale ei pääse. Las nad siiski ootavad oma aega. Kunagi ei tea mis asjaoludel mõni vett näeb.

Üldiselt olen ma endiselt veendunud, et landi värvist ja tüübist sõltub kalapüügil kõige vähem. Seda arvamust jagan üsna julgelt. Kõige tähtsam on siiski see millal ja kus sa kala püüad. Kõigest kõge olulisem on aga see, kuhu sa oma toreda landi visata suudad ja kui veenvalt sa seda mängitad. Selge on see, et kala meie jõgedes jagub .. ole ainult mees ja püüa kinni.

Kommentaare ei ole: