Nagu pikalt juba plaanitud oli, siis läksin ma esmaspäeval 1 Veebruaril kohe kalale. Ma olin juba ammu selle paika pannud, et hoolimata nädalapäevast või ilmaoludest ma lihtsalt pean esimesl päeval kohal olema.
Päev algas plaanipäraselt ja metsa jõudsime ka enam vähem plaanitud ajal. Esimene meeldiv üllatus oli see, et plaanitaval jõelõigul polnud keegi veel käinud. Seega röövpüüki poldud tehtud ja kalad olid rahus saanud pulmamöllu teha. Kuna keegi polnud seal kandis käinud, siis loomulikult oli lund nii palju, et autoga läbi ei saanud. Olgugi, et sedakorda läksime metse ikka korraliku neliveolise masinaga, siis esimese 5 meetriga olime lumes kinni. Hea, et Miniga seda korda kohale ei läinud. Ega muud üle ei jäänudki, et jätsime auto sinna paika ja läksime jala edasi. Minna oli jõeni 1,3 kilomeetrit ja lund oli keskmiselt põlveni. Müttasime Andoga seda maad 30min liidrikohti vahetades ja ohh seda üllatust kui jõe äärde jõudsime. Pildilt on näha mis meid ees ootas.
Hoolimata pettumusest jõime tassi teed, puhkasime jalga ja alustasime matka auto juurde. Kuna me olime nõuks võtnud ikkagi kala püüda siis ründasime järgmist jõge. Nüüd võisime juba kindlad olla, et jõgi on lahti, kuna see jõgi ei jäätugi kunagi.
Jõgi tõepoolest jääs ei olnud aga lund oli rohkem kui eelmises kohas. Nüüdseks oli meiega liitunud ka Krister. Ma panin mõlemad poisid õhte kohta maha kust oli vaid paar sammu jõeni ja läksin ise järgmisele jõelõigule. Kahjuks sinna pidi taas kõndima ja nüüd oli juba lume paksuseks üle põlve kuna tegu oli lagendikuga. Lisaks kõigele oli tõusnud tuul ja tekkinud kõva tuisk. Lund sadas horisontaalselt ja tuule kiirust oli ilmselt 10m/s. On päris kindel, et nii ekstreemsetes ilmaoludes pole ma kunagi kalastanud. Püüdmise ajal oli veel enam vähem normaalne liikuda kuna astud kaks sammu ja siis peatud. Hoopis eraldi ülesanne oli tagasitee Tuisk oli veel vägevam ja tuli otse näkku. Liikusin 50m kaupa tehes pidevalt puhkepause. Ma olin autoni jõudes ikka täitsa kurnatud.
Kaladest on ka põhjust rääkida. Ühe tuttava mätta alt näitas ennast ilus 45cm kala. Pakun, et selline kilo kanti (või siis hetkel tiba kõhnem). Tema oli väga ettevaatlik ja ujus lihtsalt landist uudishimulikuklt mööda. Kusjuures ta tegi seda nii lähedalt, et lant takerdus korra seljauime külge. Üks asi mida ma õppisin oli see, et talvel on landi värv ikka väga oluline. Esmalt olin sama koha peal pikalt oma forelli toonides Rapalat leotanud. Seejärel panin otsa ühe Edi hallides toonides landi, mille seld oli väga kergelt lillakas. Esimese viskega toimusgi kirjeldatud aktsioon.
Mõnda aega hiljem, 100m kaugemal toimus ka võtt ja tõmbasin selle hooaja esimese forelli kaldale. Kas pole tore kohe 1 Veebruaril oma hooaja esimene kala saada. Kala oli mõõdus - L=38cm. Võiks ju arvata, et esimese mõõdukala peaks koju tooma aga kahjuks oli ta kurnavast talvest nii kõhna ja ikkagi ju alla 40cm. Lasin ta kenasti tagasi kosuma.
