Hooajast viimast võtmas

Jõeka hooaeg hakkab siis tasapisi lõpule jõudma ja ma otsustasin ,et peaks ikka ennem lõppu mõne toreda kala veel saama. Eile läksin siis oma vana hea oja äärde. Lootused olid laes kuna ilm oli meeldivalt vihmane. Oma ebameeldivaks üllatuseks leidsin aga saabudes eest teise kalamehe. Mis kõige hullem, ta püüdis forelli käsiõngega. Ma pole seadusest lõpuni aru saanud aga nii palju ma tean, et selles konkreetses jões on püük lubatud vaid spinningu ja lendõngega. Helistasin loomulikult 1313 ja teavitasin olukorrast aga vaevalt et keegi ennast selle kõne peale liigutama hakkas. Lootsin, et kui jõe ääres mehele järgi jõuan siis saan vähemalt seadust selgitada. Kahjuks teamle järele ei jõudnud.

Pettunult lahkusin ja läksin uusi jõelõike avastama. Leidsin paar väga ilusat kohta ja kala paistis kah liikuvat. Otsas käisid küll paraku ainult alamõõdulised. Just päikeseloojangu hetkel kui tugevam vihmasadu hakkas ründas lanti ka keegi suurem. Silma järgi võis isegi 50cm lähedale olla. Kõige huvitavam on see, et ta ründas mu lanti ka teisel viskel. Tavalistlt suur kala annab vaid ühe võimaluse ... Huvitav oli see, et ta ei paistnud mitte näljane olevat vaid hoopis käis voblerit küljega löömas. Võibolla kaitses territooriumit.

Eilne päev polnud viljakas seega ründasin täna hommikul taas jõeäärde. Sedakorda taas tuttavasse kohta. Kedagi ees polnud ja sain rahus püüdma hakata. Kala võttis küll ja isegi suuremad käisid ennast näitamas. Ühe tuttava sirge peal oligi tugev haaramine ja nägin kohe, et ilus kala otsas. Huvitav on see, et minu kogemuse põhjal sellised 45cm ja suuremad kalad ei tee üldse tugevat sõitu. 40cm kalad möllavad samas hirmsasti.

Läksin oma kalale vette jägi peas juba mõeldes numbrile 1kg. Kahjuks päris 1kg see kala ei olnud, oli hoopis 46cm ja 960g. Kaal oli autosse jäänud seega kaalumine toimus hiljem aga ma eelgasin 46cm pikkuselt ikka vähemalt ühte kilo.

Ilmaolud: kerge tuul, lauspilvisus, umbes 15C.

Landiks taas jõeka värvides Rapala Countdown. Kahjuks olen viimase paari korraga kaks väga head Are lanti kaotanud, seega sidusin taas Rapala otsa. Jube kehva mänguga nõme lant on küll aga miskipärast toimib väga hästi :)

Vahepealsed toimetused

Narvas sai käidud nagu viimati lubatud. Kogemus oli tore, sest sai näha kuidas oskajad tegutsevad ja kuidas kogu see püük üldse käib. Kokku ostetud varustus toimis hästi ja heited läksid suures osas ka õigetesse kohtadesse. Sell päeval keegi kala ei saanud kahjuks, seega lõhe jäi nägemata.

Ise loopisin umbes 500 krooni väärtuses nodi jõepõhja ja tulin samuti tühjade kätega tagasi.

Kui kõik hästi läheb siis tahaks see sügis vähemalt korra veel proovima minna.

Peale seda olen paaril korral veel Tallinna lähedasi jõgesid avastamas käinud. Tuleb tunnisatda, et paar vahvat kohta isegi leidsin aga kogu saak oli alamõõduline. Samas jõed olid sellised, et suurt kala on seal kindlasti.

Väike peatus teeääres

Kolmapäeval juhtus jälle selline lugu, et sõites Saaremaale, tegin Liivi jõe ääres peatuse. Samast kohast kust viimati sain 1,35kg haugi võtsiun ma taas ilusa haugi. Seekord oli mõõt tagasihoidlikum - 49cm. Kusjuures samas kohas nägin ühte suuremat elukat veel. Paistab, et seal kandis tasub õhtuti ikka peatuda. Jõgi on küll pisike ja vaba vett on ainult väike lomp, kuid kala tundub sinna kogunevat pidevalt.

Täna öösel on Narva minek - esmakorde Narva lõhepüük. Üks kogenud õpetaja on kah seal ja kõik varustus on juba kokku ostetud. Eks näis kuidas läheb...

Varahommikused saavutused

Püügi aeg alates 5:00 kuni 8:00 hommikul. Ilm oli võrdlemisi selge ja tuulevaikne. Landiks taas juba väga suure kogemustepahasiga pisike Are vobler.

Ülevaade vahepeal juhtunust

Kirjutamisega on tekkinud väike paus. Sellel on kaks põhjust: pole palju kalal käinud ja vahele tuli purjetamishooaja tippsündmus mis kogu minu aja paariks nädalaks ära võttis.

Kirja panemata on jäänud ainult mõned kalastusseigad. Esiteks käisin 12ndal Juulil Jänijõel. Tulemuseks kaks prisket 38cm forelli kes ilusti edasi ujuvad.
Järgmine huvitav seik sündis 18ndal Juulil kui olin teel Pärnust Haapsallu. Tee läks üle Liivi jõest kus oli selline 4x15m lomp silla juures. Sealt siis õnnests peale mõningasi seiklusi välja kiskuda kolm ilusat ahvenat ja üks väga ilus haug.

Viimane märkimistväärt seik juhtus möödunud nädalavahetusel Valgejõel kanuumatkal. Olles kanuud kaldale tõmmanud ja lasnud jõel mõned tunnid rahuneda läksin kalale. Tulemuseks oli see, et naasesin 10min hiljem ja tõin seltskonnale toreda havipoisi grillile. Forelliga kontakti ei olnud.

Nüüd on puhkus ja ma kavatsen kõvasti kalal käia. Stay tuned.

Ilus ilm ja ilus kala

Ka pühapäev oli eelmisel nädalal hea päev. Hea selles suhtes, et sai kalale minna ja hea ka selles osas, et sain kala. Päevaplaan oli selline, et hommikul lähen samale jõele kus eelmisel päeval aktiivne tegevus käis ning siis liitub minuga Ando ja läheme uusi jõgesi avastama.

Hommik algas siis sellega, et tegin mõned visked paari heasse kohta kus ma olen ilusaid kalu näinud. See oli vist kolmas või neljas varjend, mille eest läbi vedamisel võtt tuli. Võtt oli kindel ja kala jäi ilusti otsa kah. Tegi kena sõitu ja peagi sain ta kaldasse. Tegu oli umbes sama suure kalaga kui eelmise päeva kotikala. Koht oli selline, kus ma olen palju kordi ilusaid kalu näinud ja paljudel kordadel on ka võttu olnud aga kunagi pole kedagi kätte saanud. See kord õnnestus.

Ilm oli inimese jaoks hea. Päike lõõmas taevas ja kraade võis olla umbes 23-25C. Tuult praktiliselt polnud ja sademetest ei saanud juttugi olla.

Landiks oli jälle see sama Are vobler mis eelmisel päeval kenasti töötas.

Edasi minnes ei olnud enam ühtegi võttu. Kala küll nägin aga landist poldud huvitatud.

Kui Ando kah linnast välja sai, siis suundusime koos Põltsamaa jõge avastama. Loomulikult seda osa, mis Järvamaa piiridest välja jääb. Peale läksime kahest kohast. Esimesse kohta jõudmiseks pidi kõvasti metsas seiklema. Jõgi oli seal kitsas aga ilusti käänuline ja peidukohti täis. Nägin eemalt ainult ühte pisikest forelli landile järgi ujumas ja see oli kõik. Ilmselt ilm oli liiga palav ja eelmine päev oli olnud suurem söögiorgia. Teine kohavalik oli Piibe maantee sillast ülesvoolu. Jällegi ilus jõgi ja kenad kaldaalused aga kalast polnud märkigi. Seal isegi ei näinud kedagi. Jõgi oli ilus ja kalal oli seal palju elupaika, ilmselt oli ilm ning kellaaeg täiesti vale kuna püüdsime ju umbes 12 - 20 paiku.

Seega päeva ainuke reaalne kontakt kalaga oli resultatiivne ning kala oli ilus.

Eldorado

Laupäeval kalal käies oli kaladega nii palju kontakte, et neid kirjeldada ja üles lugeda on pea võimatu. Osad pole meeles ja teiste peale läheks palju kirjaruumi. Olgu öeldud, et kaldal käis 6 mõõdus kala millest üks 1,0kg kala tuli ka koju. Teised olid 36-39 cm ning jäid minu isiklikust alampiirist alla poole.

Ma arvan, et hea võtt oli suuresti kinni halvas ilmas. Vihma kallas üsna tublisti ja kõige parem võtt oli nendel hetkedel kui sadu oli tugev. Siis oli kala ilmselt piisavalt hajevil ja ei näinud mis kaldal toimub ja et keegi seal üldse varitseb. Väikesed kalad olid nii näljased et ründasid pidevalt. Need kes suu rohkem lahti viitsisid teha ja külge ka jäid olid landi endal nii kurku tõmmanud et ma nägin kurja vaeva nende päästmisega. Landivalikust nii palju, et kala võtis seda lanti mille otsa sidusid. Suurt vahet polnud (samas ma mingeid veidraid lante ei proovinud kah, kõik old ikka minu parimate seast).

Suurtematest kaladest nii palju, et võitlesin kokku 5 kalaga kes olid kindlalt üle 1kg. Kahjuks enamustes võitlustes jäi kala peale. Ei teagi mida ma valesti teen, et nad esimese rabelemisega ennast lahti suudavad harutada. Kui esimene rabelemine möödas on ja kala sõitma hakkab siis üldiselt ta enam nii lihtsalt lahti ei saa. Seega pean ma kohe alguses midagi teisiti tegema.

Selle 1kg kalaga, kelle ma lõpuks kaldale sain oli päris vahva seiklus. Nimelt ma olin oma käimisega jõudnud nii kaugele, et oli aega tagasi tulema hakata. Tulin siis vaikselt kaarega jõest eemal ja astusin teatud kohtades jõe äärde, et saaks veel mõned visked teha. Õues hakkas juba ämarduma. Siis see juhtus. Üsna minu lähedal haaras keegi lanti ja ma haakisin. Algas õudne rabelemine ja seejärel kiire sõit. Hakkasin kohe kala juhtima, kuna lähedal oli palju oksi ja risu. Kohati oligi kala mingi oksa taga kinni ja mina olin juba kindel, et nüüd on tal minek. Kogu selle aktiivse tegevuse käigus ei märganud ma kopraauku ja astusin sinna sisse. Seal ma siis olin, rinnuni augus, vett ei näinud ja üks käsi oli ridvaga õhus ning väsitas kala. Päris naljakas võis see kõrvalt tunduda. Igal juhul ronisin välja ja libistasin ennast kaldajärsakust kalale vastu. Kartsin, et all on sügav muda aga õnneks oli kõvem põhi ja ma sügavale ei vajunud. Natuke veel väsitamist ja saingi näpud lõpuste taha. Kaldale tõstes selgus miks sellel kalal nii palju jõudu oli ja kuidas ta nii suurelt ringi sai kimada. Nimelt oli lant kinni kala külje pealt. Ja mitte suu või lõpuse küljes vaid päris keskel. Ilmselt peale esimest haaramist jäi lant suhu ja siis keerutamisega tõmbas ta endale jõhvi ümber ja lant libises kuidagi külje peale. Ei teagi kuidas see juhtus aga otsa ta jäi ja kaldale ma ta tõin.

Ilmaolud: lauspilvisus, 17C, alates teisest päeva poolest pidev vihm vahelduva tugevusega, vähene tuul.

Lant: Palju kala tuli isevärvitud pöörlevaga, veel proovisin paari Edi lanti, lõpuks jäi otsa Are vobler ja see tõi ka kilose kala. Are vobleri toonid olid: kollakas kõht ja hallikas selg. Pikkus u 6cm.