Täna käisin Eestit avastamas

Üks toredamaid vaatamisväärsusi oli minu jaoks Loobu jõe alguspunkt ja ülemjooks. Suve poole lähen sinna kalale. Mõned pildid tegin kah.

Kevad: elu ärkab!

Käisin eile õhtul kalal. Juhtus nii, et jõudsin jõe äärde alles 19:30 paiku, seega oli mul päikese loojumiseni umbes tund aega. Sellest polnud hullu kuna tahtsin nii ehk naa ööpüüki teha.

Ega esimese tunni ajaga midagi põnevat ei juhtunudki. Kui päike loojus siis alles hakkas elu käima. Avastasin, et nahkhiired on talveunest ärganud. Kihutasid aktiivselt ringi ja takerdusid tamiili. Lisaks olid konnad lagedale põllule roninud ja hüppasid mööda lumelappe. Vahva värk.

Vesi sulises igal pool ja vee tase oli kõrgem kui kunagi varem. Ainus asi, mida polnud oli forell. Ei tea kas kuu seis või mis aga nagu kaevu oleks loopinud. Samas on kogu see varakevad selline olnud, et kala eriti näha ei ole ja need mõned kes võtavad, need jäävad ka otsa.

Ülesvoolu püüdes ei olnud ühtegi kontakti. Kui päike loojus siis pöörasin ringi ja hakkasin allavoolu tulema. Kuna vool oli tugev siis hoidsin lanti kohati lausa paigal ja lasin tal ise mängida. Kerisin väga aeglaselt. Ühe varjendi eest lõpuks võtt toimusgi. Tegin kiire mõõtmise ja vabastasin kala. Kuna väljas oli pime, siis pilt tuli väga kole ja seda ma siia üles ei riputa. Kalal oli pikkust 42cm ja ta oli väga kõhna.

Kuu oli täis ja õues oli valge. Kui koju hakkasin sõitma, siis juhtus midagi sellist, mida küll poleks osanud oodata. Nimelt ühes teekäänus ületasid minu nina all teed kaks pirakat kobrast. Nad olid tõesti suured ja sõna otseses mõttes jalutasid üle tee. Jätsin auto seisma ja jälgisin siis neid tuledevalgel. Teise kopra sain kuidagi uduselt pildile kah. Esimene jõudis juba põõsastesse ronida.

Ja päeva punktiks avastasin , et esimesed konnad on kah juba asfaldile soojenema roninud ja öösel peab ettevaatlikumalt sõitma hakkama.

Kõrgveega kalal

Polnud plaanis kõrge veega kalale minna aga Ando tegi ahvatleva ettepaneku millest ma loobuda ei suutnud.

Üldiselt kala väga aktiivne ei olnud. Ainuke kala mida nägin, selle sain ka kätte.

Ilm oli ilus (inimese jaoks). Päike paistis ja tuult oli vääga vähe. Temperatuur oli 7C kandis.

Kala tuli ikka vana klassikaga: Rapala Countdown. Püüdsin vist kokku 3 erineva landi andes kõigile võrdselt püügiaega.

Kala oli üsna tumeda olemisega ja hiljem tuvastasin, et oli ka ilusti ära kudenud. Tegu siis isase kalaga kellel ilus konkslõug kah toredasti arenenud.

Võtsin selle kala seekord koju. Polnud ammu kala söönud ja tegu oli toreda ning piisavalt priske isendiga. Liha oli kah ilus ja tundub, et sellest tuleb hea soolakala.

Toitumise osas oli see kala juba väga aktiivne. Kõhus oli väike konn, kaks kalamaimu ning hulgaliselt sellist putukaid nagu selgsõudur (pole selles nimes väga kindel).

Kala strateegilised mõõdud 43cm ja 820g.

Ära tasub märkida, et tegu oli väga tugeva võitlejaga. Olin juba ära harjunud, et varakevadised kalad eriti vastupanu ei osuta aga see poiss oli tugev. Sööstis nii kõvasti, et tõmbas napilt isegi mitu korda siduri käima. Sidur on mul teadupärast üsna kõvaks keeratud ja annab järgi rohkem varustuse päästmiseks kui kala väsitamiseks. Seda ka üsna hea põhjusega - kui see konkreetne kala oleks minna saanud siis oleks kohe roigaste vahel olnud ...

SA Eesti Forell ja Forellisõprade MTÜ koosolek ning hommikune kontrollpüük

Veits aega tagasi võtsin ühendust SA Eesti Forell inimestega, et uurida kas on võimalust ka ise kuidagi Eesti forellijõgede taastamistöödel kätt külge panna. Kuuldavasti tehti kiire taustauuring ja mind tervitati vastavas listis kus päevakajalistel teemadel tuliselt vaieldakse. Minu liitumine kulmineerus sellel pühapäeval, kui sain osa võtta hooaja esimesest koosolekust ning lõpuks ka tegijaid näost näkku näha. Kogu värk jättis mulle positiivse mulje ja paistab, et käesoleval hooajal saab hea õnne korral juba paaris projektis käe külge panna. Täpsem info SA Eesti Forell tegemiste kohta leidub aadressil www.eestiforell.eu. See lehekülg võiks olla kohustuslik lugemisvara igale loodusest hoolivale harrastuskalastajale.

Nagu pealkirjas mainitud, siis teostati ühel varem taastatud jõel ka proovipüük. Jõgi oli jaotatud lõikudest ja vabatahtlikud asusid varavalges piitsutama. Proovipüügist tehakse kokkuvõte kus märgitakse ära nähtud kalade suurused ning kogus. Lisaks sellele ka muud tähelepanekud: kobraste tegevus, minkide tegevus, saarmaste tegevus, koelmute arva ja suurus, jäljed röövpüüdjatest jne. Kuna ma antud jõel varem polnud käinud, siis mul eriti midagi valida polnud ja võtsin esimese lõigu. Hiljem selgus, et väikese arusaamatuse tõttu oli minu ees samal hommikul üks teine poiss selle lõigu juba läbi käinud. No pole hullu, ta oli piisavalt ettevaatlik olnud ja kala oli endiselt liikvel.

Tegu on väga madala ja kiirevoolulise jõega mis on ennekõie siiski noorjärgu kasvulava. Seega suurt kala eriti loota polnud mõtet. Minu esimene "saak" sellest jõest oli üks vana tonkarakendus. Nimelt jäi mul lant põhja kinni ja kui läksin seda ära tooma siis leidsin kõrvalt ka jämeda tamiilijupi nagu pildilt näha.

Ronisin siis veest välja ja otsustasin samasse basseini paar kontrollviset teha. Neljanda või viienda viskega oli väike isane mõõdukala otsas. Suu oli poisil paksult marja täis (see on juba teine isane kala sellel kevadel keda ma marjaõgimiselt taban). Kiired pildid ja poiss vette tagasi.

Liikusin siis kärmelt edasi ja jätkasin püüki. Natuke maad hiljem oligi järgmine võtt. Kala tuli lausa õpikunäitelisest kohats. Kiire kärestikuline vool läks üle natuke sügavamaks rahulikuks basseiniks ja seal ta passisgi. Kuna ma prille ei kandnud siis ma kahjuks ei näinud kas ta passis keskel või tuli serva alt. Igal juhul kalal oli pikkust mehiselt. Mõõtmise tulemus näitas L=50cm ja kaal 1kg. Jube kõhna kala küll aga ega ma see aasta prisket kala näinud polegi. Kala juures torkas silma see, et tal polnud ühtegi punast täppi ja et külg ei olnud mitte kollakas vaid lihtsalt pruun. Kuna eksisteerib teoreetiline võimalus, et meriforell on selles jões nii kõrgele jõudnud siis oli natuke kahevahel. Kokku oli lepitud, et koosolekuruumide tasuks tuleb üks kala viia ja seega ma selle kala ka kaasa võtsin.

Hiljem arutlesime teiste meestega pikalt, et kas tegu saab olla merikaga või on lihtsalt teistmoodi jõekas. Kuna minul on teadmised selles vallas natuke piiratud siis ei julge ma midagi kindlalt väita. Samas on SA Eesti Forell liikmete hulgas enamus mehed vägagi pädevad asjatundjad ning ka nemad ei jõudnud ühisele otsusele kala päritolu kohta. Asi lõppes sellega, et kalalt lõigati kõhuuim ja võeti soomuseid ning kogu kompott läheb selguse mõttes dna analüüsi. Eks ma siis hiljem teen blogisse sissekande, kui tulemused teada on.