Lõpuks olen karkudest lahti saanud ja võin taas inimese moodi longata. Tööpäev algas sellega, et mul õnnestus Reinu käest tagasi saada oma vana hea lant mis remondis oli ja uut keelt ootas. See on see sama lant mis mul kunagi talvel põhja jäi ja mille ma päev hiljem ära tõin. Pidin taas tõdema et see lant on kuradi ilus.
Tööl läks kauem kui ma arvasin ja kalale sõit venis. Kohale jõudsin ma umbes 19:00 paiku. Jõeks oli siis too sama oja kus mul alles hiljuti üks tõsisem heitlus oli ja kala võitjaks tuli. Lubasin teisele katsele minna ja seda ma ka tegin.
Tihnik oli vahepeal tihedamaks läinud ja rohi oluliselt kõrgemaks kasvanud. Liikumine oli nii raske, et närvid olid üsna varsti läbi. Viske võimalusi oli väga vähe. Samas hea külg oli see, et need vähesed visked olid resultatiivsed. Üsna kohe oli esimene üle 30cm kala otsas. Edasi oli nende väheste visete peale veel mitu kena alamõõdulist.
Olnud tunnikese võsas saginud jõudsin sama koha lähedale kus viimate ilusa kalaga võitlesin. Hakkasin juba kaugelt hiilima oma üllatuseks nägin kohe kala. Ta käis umbes 20m varjendist allavoolu pinnas mingi putuka järel. Ehk et kala polnud peidus vaid oli lahtises vees ja toitus. Tegin kohe heite samasse kohta nii kui lant vett puudutas oli kala otsas. Kiire võitlus ja kala tuli kaldale. Tegu oli ilusa 41cm kalaga. Raske uskuda, et too sama mulle varem sellist vastupanu oli osutanud. Nüüd jääbki saladuseks kas oli tegu sama tegelasega või oli see suur välja püütud ja väike oli sellele territooriumile asemele tulnud. Igatahes üle pika aja oli tuju hea ja käsi valge.
Ilmaolud: 21C, kerge tuul, pilvine.
Lant: Edi Classik 7cm -Halli oliivikarva üldtooniga
Kala kõhust tuli välja huvitav menüü: tumesinised kiilid, kodadega puruvanad, teod koos karpidega. Huvitav miks ta praegusel ajal karpidega tigusid oli muginud?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar