Minu esimene Meriforell

On juhtunud nii, et töö ja muud sügisesed toimetused pole võimaldanud mul veel siiani mere äärde minna. See tähendab, et sügisene meriforelli hooaeg ei olnud minu jaoks veel alanud. Eile sai siis lõpuks hooaja avalöök tehtud. Minu merika jahi kogemus piirdub eelmisest aastast mõne käiguga ja sellest kevadest toredate elamustega. Nende elamuste kohta on ka siin blogis ülevaade kuskil taga pool. Igal juhul sain lõpuks mere äärde ja sain ka esmakordselt käe valgeks.

Täpsem info siis järgmine:

Kala mõõtmed:56cm 1,6kg

Püügi aeg: 23.10.2009 16:00

Koht: Suurupi ("oma kivi" pealt)

Ritv: Schimano ForceMarster 2,7 testiga 20-50g

Rull: Schimano Catana 2500RA

Tamiil: Salmo 0,28 (pole täitsa kindel kuna see on juba liiga kaua peal olnud)

Lant: Solvkroken Jensen Sea Trout 22g - hõbe+must(läikiv)

Ilm: vaikne idatuul, nõrk lainetus(vees seismist eriti ei seganud), pilvine, vahelduv kerge uduvihm, temp 7C, vesi oli selge

Lugu ise:

Eelmisel õhtul läks kõvaks võtmiseks ja laupäeva osas oli valida kahe plaani vahel. Plaan üks oli minna Paunküla veehoidla koristustalgudele ja plaan kaks oli minna mere äärde. Arvestades asjaolu, et ma polnud vahepeal üle kuu aja kalale saanud siis loomulikult eelistasin teist plaani. Otsus pidi sündima hommikul kui ma aknast välja vaatan. Kuna õhtu oli olnud raske siis hommik venis pikale ja peale ärkamist oli selge, et puhastustalgule ei jõuagi. Mere äärde jõudsin umbes kolme paiku. Alguses ronisin kohe Rene kivi otsa ja toksisin seal tükk aega. Kaladest polnud märkigi. Siis võtsin kätte ja jalutasin oma lemmik kohta.

Kuna ma polnud väga kaua mere ääres käinud siis ma kohe oma kivi üles ei läidnudki. Ronisin seal kõrval ühe teise kivi otsa ja hakkasin loopima. Kompasin merd ringiratast. Ma arvan, et aega läks kuskil 15min kui toimus võtt oodatud kohast. Nimelt ühe veest välja ulatuva kivi kõrvalt kust mulle ka kevadel üks kala otsa hakkas. Kerisin kala ligi ja silmaga hinnates selgus, et tegu on kas alamõõdulise või väga täpselt mõõdus kalaga. Sain ta enda juurde ja väsitades jõudsin juba tiiru ümber enda keerata kuid siis pääses vennike järsku minema. Pettumus oli suur aga kuna ta mulle alamõõdulisena tundus siis polnud põhjust meelt heita. Varasem piiratud kogemus oli näidanud, et merika puhul toimub üsna mittu võttu ühest samast kohast, ehk et kalad liiguvad pundis. Seega otsustasin samast kohast proovida paar viset hiljem oligi midagi võtu taolist aga tunne oli nii ebamäärane, et tundus nagu lant oleks korra kivi taga olnud. Kerisin natuke edasi ja alles siis läks tantsuks. Olles kala kivini tõmmanud mõtlesin kohe, et ümber kivi vedamise taktikaga pääseb seegi forell minema. Tegin vist mingi pool tiiru ümber kivi ja siis sumasin vette ning hakkasin kala madalasse juhtima. Hoidsin tamiili pideva pinge all ja olles allapõlve vette jõudnud tegin esimesed katsed teda kinni haarata. Siinkohal meenutan lugejatele et ma kahva põhimõtte pärast ei kasuta. Esimesed haaramiskatsed muidugi luhtusid ja pinge kruvis kõrgemale. Lõpuks oli kala piisavalt väsinud ja sain tal kukla tagant näpud kindlalt lõpuse vahele. Olin kindel, et tegu on mõõdukalaga mida ka kohesed mõõtmised kinnitasin.

Kaalumine ja fotosessioon said toimuma alles hiljem kui Rene kah mere äärde jõudis. Vot selline tore sügispäev siis.

Hooajast viimast võtmas

Jõeka hooaeg hakkab siis tasapisi lõpule jõudma ja ma otsustasin ,et peaks ikka ennem lõppu mõne toreda kala veel saama. Eile läksin siis oma vana hea oja äärde. Lootused olid laes kuna ilm oli meeldivalt vihmane. Oma ebameeldivaks üllatuseks leidsin aga saabudes eest teise kalamehe. Mis kõige hullem, ta püüdis forelli käsiõngega. Ma pole seadusest lõpuni aru saanud aga nii palju ma tean, et selles konkreetses jões on püük lubatud vaid spinningu ja lendõngega. Helistasin loomulikult 1313 ja teavitasin olukorrast aga vaevalt et keegi ennast selle kõne peale liigutama hakkas. Lootsin, et kui jõe ääres mehele järgi jõuan siis saan vähemalt seadust selgitada. Kahjuks teamle järele ei jõudnud.

Pettunult lahkusin ja läksin uusi jõelõike avastama. Leidsin paar väga ilusat kohta ja kala paistis kah liikuvat. Otsas käisid küll paraku ainult alamõõdulised. Just päikeseloojangu hetkel kui tugevam vihmasadu hakkas ründas lanti ka keegi suurem. Silma järgi võis isegi 50cm lähedale olla. Kõige huvitavam on see, et ta ründas mu lanti ka teisel viskel. Tavalistlt suur kala annab vaid ühe võimaluse ... Huvitav oli see, et ta ei paistnud mitte näljane olevat vaid hoopis käis voblerit küljega löömas. Võibolla kaitses territooriumit.

Eilne päev polnud viljakas seega ründasin täna hommikul taas jõeäärde. Sedakorda taas tuttavasse kohta. Kedagi ees polnud ja sain rahus püüdma hakata. Kala võttis küll ja isegi suuremad käisid ennast näitamas. Ühe tuttava sirge peal oligi tugev haaramine ja nägin kohe, et ilus kala otsas. Huvitav on see, et minu kogemuse põhjal sellised 45cm ja suuremad kalad ei tee üldse tugevat sõitu. 40cm kalad möllavad samas hirmsasti.

Läksin oma kalale vette jägi peas juba mõeldes numbrile 1kg. Kahjuks päris 1kg see kala ei olnud, oli hoopis 46cm ja 960g. Kaal oli autosse jäänud seega kaalumine toimus hiljem aga ma eelgasin 46cm pikkuselt ikka vähemalt ühte kilo.

Ilmaolud: kerge tuul, lauspilvisus, umbes 15C.

Landiks taas jõeka värvides Rapala Countdown. Kahjuks olen viimase paari korraga kaks väga head Are lanti kaotanud, seega sidusin taas Rapala otsa. Jube kehva mänguga nõme lant on küll aga miskipärast toimib väga hästi :)

Vahepealsed toimetused

Narvas sai käidud nagu viimati lubatud. Kogemus oli tore, sest sai näha kuidas oskajad tegutsevad ja kuidas kogu see püük üldse käib. Kokku ostetud varustus toimis hästi ja heited läksid suures osas ka õigetesse kohtadesse. Sell päeval keegi kala ei saanud kahjuks, seega lõhe jäi nägemata.

Ise loopisin umbes 500 krooni väärtuses nodi jõepõhja ja tulin samuti tühjade kätega tagasi.

Kui kõik hästi läheb siis tahaks see sügis vähemalt korra veel proovima minna.

Peale seda olen paaril korral veel Tallinna lähedasi jõgesid avastamas käinud. Tuleb tunnisatda, et paar vahvat kohta isegi leidsin aga kogu saak oli alamõõduline. Samas jõed olid sellised, et suurt kala on seal kindlasti.

Väike peatus teeääres

Kolmapäeval juhtus jälle selline lugu, et sõites Saaremaale, tegin Liivi jõe ääres peatuse. Samast kohast kust viimati sain 1,35kg haugi võtsiun ma taas ilusa haugi. Seekord oli mõõt tagasihoidlikum - 49cm. Kusjuures samas kohas nägin ühte suuremat elukat veel. Paistab, et seal kandis tasub õhtuti ikka peatuda. Jõgi on küll pisike ja vaba vett on ainult väike lomp, kuid kala tundub sinna kogunevat pidevalt.

Täna öösel on Narva minek - esmakorde Narva lõhepüük. Üks kogenud õpetaja on kah seal ja kõik varustus on juba kokku ostetud. Eks näis kuidas läheb...

Varahommikused saavutused

Püügi aeg alates 5:00 kuni 8:00 hommikul. Ilm oli võrdlemisi selge ja tuulevaikne. Landiks taas juba väga suure kogemustepahasiga pisike Are vobler.

Ülevaade vahepeal juhtunust

Kirjutamisega on tekkinud väike paus. Sellel on kaks põhjust: pole palju kalal käinud ja vahele tuli purjetamishooaja tippsündmus mis kogu minu aja paariks nädalaks ära võttis.

Kirja panemata on jäänud ainult mõned kalastusseigad. Esiteks käisin 12ndal Juulil Jänijõel. Tulemuseks kaks prisket 38cm forelli kes ilusti edasi ujuvad.
Järgmine huvitav seik sündis 18ndal Juulil kui olin teel Pärnust Haapsallu. Tee läks üle Liivi jõest kus oli selline 4x15m lomp silla juures. Sealt siis õnnests peale mõningasi seiklusi välja kiskuda kolm ilusat ahvenat ja üks väga ilus haug.

Viimane märkimistväärt seik juhtus möödunud nädalavahetusel Valgejõel kanuumatkal. Olles kanuud kaldale tõmmanud ja lasnud jõel mõned tunnid rahuneda läksin kalale. Tulemuseks oli see, et naasesin 10min hiljem ja tõin seltskonnale toreda havipoisi grillile. Forelliga kontakti ei olnud.

Nüüd on puhkus ja ma kavatsen kõvasti kalal käia. Stay tuned.

Ilus ilm ja ilus kala

Ka pühapäev oli eelmisel nädalal hea päev. Hea selles suhtes, et sai kalale minna ja hea ka selles osas, et sain kala. Päevaplaan oli selline, et hommikul lähen samale jõele kus eelmisel päeval aktiivne tegevus käis ning siis liitub minuga Ando ja läheme uusi jõgesi avastama.

Hommik algas siis sellega, et tegin mõned visked paari heasse kohta kus ma olen ilusaid kalu näinud. See oli vist kolmas või neljas varjend, mille eest läbi vedamisel võtt tuli. Võtt oli kindel ja kala jäi ilusti otsa kah. Tegi kena sõitu ja peagi sain ta kaldasse. Tegu oli umbes sama suure kalaga kui eelmise päeva kotikala. Koht oli selline, kus ma olen palju kordi ilusaid kalu näinud ja paljudel kordadel on ka võttu olnud aga kunagi pole kedagi kätte saanud. See kord õnnestus.

Ilm oli inimese jaoks hea. Päike lõõmas taevas ja kraade võis olla umbes 23-25C. Tuult praktiliselt polnud ja sademetest ei saanud juttugi olla.

Landiks oli jälle see sama Are vobler mis eelmisel päeval kenasti töötas.

Edasi minnes ei olnud enam ühtegi võttu. Kala küll nägin aga landist poldud huvitatud.

Kui Ando kah linnast välja sai, siis suundusime koos Põltsamaa jõge avastama. Loomulikult seda osa, mis Järvamaa piiridest välja jääb. Peale läksime kahest kohast. Esimesse kohta jõudmiseks pidi kõvasti metsas seiklema. Jõgi oli seal kitsas aga ilusti käänuline ja peidukohti täis. Nägin eemalt ainult ühte pisikest forelli landile järgi ujumas ja see oli kõik. Ilmselt ilm oli liiga palav ja eelmine päev oli olnud suurem söögiorgia. Teine kohavalik oli Piibe maantee sillast ülesvoolu. Jällegi ilus jõgi ja kenad kaldaalused aga kalast polnud märkigi. Seal isegi ei näinud kedagi. Jõgi oli ilus ja kalal oli seal palju elupaika, ilmselt oli ilm ning kellaaeg täiesti vale kuna püüdsime ju umbes 12 - 20 paiku.

Seega päeva ainuke reaalne kontakt kalaga oli resultatiivne ning kala oli ilus.