Mereääres

Ilm on fantast. Vesi on selge nagu vahemeres. Temp kivi peal 10 kraadi.

Peale selle pildi ja esimese sõnumi saatmist alles läks päev tõeliselt põnevaks.  Sõnumi toksimise ajal hüüdis Rene, et tal oli võtt. Üsna pea oli ka see huviline tal otsas aga kahjuks pääses üsna jalgade juures minema. Kusjuures Rene püüdis just selles kohas kuhu ma plaanisin peale sõnumi kirjutamist kohe ronida.

Minu püük jätkus endiselt tulemusteta ja ma ei olnud ikka veel veendunud merepüügi tulemuslikkuses. See kõik muutus üsna pea. Olles roninud ühe järjekordse kivi otsa, hakkasin tuimalt loopima ja püsisin kannatlikult umbes 10-15min ühes kohas. Kuna vesi oli erakordselt selge, siis hakkasin oma lanti juba päris kaugelt nägema. Ühel tõmbel märkasin oma landi järel umbes poole meetri kaugusel hõbedast helki ja kohe peale seda oli kerge löök. Ei saanud päris kindel olla kas see oli kala või ma lihtsalt lootsin seda. Üsna pea nägin aga kindlalt kala. Ilus suur tumeda selja ja hõbedase küljega kala jälitas suurte kaartega kihutades mu lanti ja pööras ringi alles paari meetri kaugusel  minu jalgadest. Adrenaliin hakkas pumpama kuna see oli minu päris esimene kontakt meriforelliga. Paar viset veel ja siis nägin selgelt kuidas forell jälitas lanti ja haaras. Hämmastav vaatepilt. Kuna võtt toimus umbes 5-6m kaugusel siis ei olnud eriti pikalt ruumi tema väsitamiseks. Kerisin ta lähemale ja otsustasin ümber kivi teda natuke väsitada aga mingil hetkel tegi ta osava nõksu ning pääses minema. Usun, et vähene kogemus on siin põhiline põhjus miks ta minema pääses. Kala oli ilus ja tugev ning mängis vahvalt. Ma tegin üsna kõva häält juba siis kui kala otsa jäi ja veel kõvemat häält kui ta minema pääses. Pole just kõige asjalikum käitumine kalal olles aga adrenaliin oli lihtsalt nii laes.

Olles sisimas veendunud, et peale seda röökimist seal kohas enam püüda pole mõtet jätkasin ikkagi loopimist. Mõned visked hiljem kohe peale viset kui kerima hakkasin tundus lant kinni jäävat. Nimelt on peale heidet ju jõhvi umbes 50-60m väljas ja selle pikkuse venivus on suur. Seega ei saa selliselt kauguselt aru mis tegelt toimub. Igatahes tundus, et lant jäi kinni ja ma tegin paar tugevat ning järsemat tõmmet, et lant kätte saada. Tundus, et natuke andisgi järele ja ma hakkasin kerima. Siis hakkas sidur käriseme ja pinnale teggis suur vahutav laine. Algul kohkusin ja ei saanud aru mis toimub aga üsna kohe oli selge, et otsas on midagi väga suurt. Ennem kui ma arugi sain lõtvus jõhv ja ma hakkasin kiirelt kerima oskamata midagi arvata. Siis taipasin et see elukas võttis landi ja läks. Kõige huvitavam oli see, et peale landi lõtvumist tegi kala veel pinnas paar pööres loopides vahtu igas ilmakaares. Kõik toimus nii kaugel, et kala enda suurust ei näinudki - ainult laineid nägin. Süda peksis ja me Renega lihtsalt vaatasime silmad pärani mõteldes, et mis elukas see küll olla võis.

Igal juhul oli väga kogemuste ja elamuste rohke päev ja ma saabusin koju väga rahulolevana.